omikul peldikus järjekordset sitalaadungit materialiseerides, märkasin oma suureks ehmatuseks, kuidas läbi kahhelplaatidega polsterdatud seina hakkas sisse imbuma umbes nelisadaviiskümmend grammi kaaluv sensuaalselt luksuv emane küülik, kelle vasak kõrv oli millegipärast asendatud läbipaistva bowlingukuuliga, mille seest kumas läbi baleriiniseelikuga keldrikakand. mainitud kakand vaatas mulle läbi klaaspalli otsa, tegi ulakalt silma ning ütles:
"tsau jürks, räägime sutsu"
vlommmm...sopistus palli sisse mahukas avavus ning sealt paiskus välja küpsistest kokkukeevitatud redel, mille igal pulgal istusid kuulikindlatest vestides, vanillaninja timbude peadega maksapasteedikonservid, kes oma metalset korpust vägagi sensuaalselt liigutasid.
oooookei...
lasin siturniku maheda plumpsatusega potti, likvideerisin kakakuubikud pepunni küljest, tirisin püksid...pükse polnud enam..selle asemele oli tekkinud kummipaat, mille põhjas olid kaks auku, millest mu jalad olid läbi pistetud...selge...tõmbasin kummipaadi ülesse ning hoogsalt astusin trepist üles...küülik viibutas oma paremat kõrva ning selle seest ilmus keskmisest tunduvalt suurem 3l purk hapuoblikaid, mida ta koheselt mulle pakkus. operatiivselt toppisin suu täis, patsutasin lenna kuurma näoga pasteeditorbiku perset, mille peale see koledasti kilkama hakkas ning astsun kristallpalli sisse.
viuhhhhh...lendas küpsistest redel palli sisse tagasi, vanillapasteedid aga pudenesid peldikupotti, kus nad kurvalt mullitades põhja vajusid.
vlommmm...sulgus klaasipalli uks.
keldirkakand vaatas mulle malbelt otsa ning küsis:
"tunned end mugavalt?"
"jah", vastasin mina
"tore, jäägu siis nii"
Friday, September 28, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
See on kõige jaburam asi, mida ma eales lugenud olen. Su tekstid on hullemad kui minu unenäod
Ma võtan seda kui komplimenti. respekt, proua.
Post a Comment