niiiniiiniiii...peaaegu iga inimese elus tuleb ette, et tehakse väga vale otsus, mis hiljem valusalt kätte maksab. nii valusalt, et tahaks kergelt robertot puristada ja mingi koleda sõna suu kaudu nähtavale tuua.
minuga aga sellist asja muidugi ei juhtu.
aga mitte see ei ole täna teemaks...
ühesõnaga. tänane hommik algas vägagi intrigeerivalt. nimelt oli mingil väga fantastilis-müstilisel kombel mu 2007a hondatsiiviku esiratas mähkunud huvitava, kollasest metalltorust konstrueeritud pasa sisse, mis koledal kombel sõitmist takistas. omades võitlejahinge, liiklesin sädemepilvede kumas küll paarsada sentimeetrit, kuid siis ajas see täristamine pea valutama...jätsin masina sinnasamasse haljasalale vedelma ning lülitasin seljaaju tegevusplaani väljakalkuleerimise kiirendmiseks klastrisse juurde.
operatiivselt tekkis hullujulge mõte täna ennast jalgsi tööle teleportida. eriliselt veetlevaks tegi selle veel asjaolu, et jalgsirännak viis mu endisest töökohast mööda. väga lahe oleks veidi nostalgitseda, kärutelgis kakada ning siis käruga junnusid sodiks sõita jms.....
...kuna ma olin tööle juba napilt 3h hiljaks näänud, siis hakkasin rohkem kui väga kiirelt sinnapoole platseeruma.
peale väga väsitavat 1 minutilist ekspeditsiooni jõudsingi parkimisplatsile..mõnus värin puges südamesse, embasin kärutelki, kallistasin kõnnitee äärekivi, kes oli kunagi hella hoobiga mul kaks esihammast eemaldanud..
ohhhh...seal oli isegi üks laokil kaubakäru. instinktiivselt haarasin sellest kinni ning veeretasin seda huilates kärukogumispunkti poole....
selle tegevuse vältel juhtus kergekujuline tööõnnetus, mille käigus mingi tsordi poolt kärru-unustatud neli hard rocki pudelit ohtliku susina saatel oma korgid maha paiskasid ning mulle ootamatult söögitorru sisenesid.
...tsordile see millegipärast eriti ei meeldinud, ta nimelt oli samal ajal teispool autot oma rasedat naist pagasnikusse toppimas. seega andsin oma ajule käsu anda käsk jalgadele, et nood kiiremalt liikuma hakkaksid. mõeldud tehtud...
...26 minutit hiljem maabusin kergelt punetava põse ning õrnalt verdpritsiva ninaga offisisse. peitvalt monteerisin müstilisel viisil käe külge kleepunud katkised meesteprillid, auto rattapoldid ning rasedate traksidega teksatunked printeri paberiauku ning installeerisin end laua taha...
bljäd, tunne oli väga hea, nagu oleks suure töö ära teinud, millegi reaalselt olulisega hakkama saanud. et seda ammukadunud tunnet pikendada, monitoorisin kriitilise pilguga offissi interjöörpanoraami, et mida saaks parendada, efektiivsemaks muuta, perse saata või pikali tõugata...
kuna energialaeng oli laes, proaktiivsus soovitatav ning kusehäda eksponentsiaalselt kasvav, siis ainukeseks potentsiaalseks tuunimistehinguks oli oma töölaud kiirelt korda vormistada.
fukenso, blin, selle paari kuu jooksul oli ikka uskumatu hunnika sitta laua peale kogunenud. miskid paberid, telliskivi, läptop, lusikate komplekt, loorberilehtedest kokkurullitud koerapeenis, suitsuandur, poolsuitsuvorsti etikett, seitse sipelgaskeletti, kes ohtra klõbina saatel kiirovi kolhoosi logot kandvat ohtlikut ahvenat küttisid, kirves...
wtf..siplegaskeletid?..blin, raisk..kust need nüüd välja ronisid, ei mäleta nagu üldse.
Monday, January 12, 2009
Saturday, October 18, 2008
vabandan väga!!!
esiteks vabandan väga oma eelmise postituse pärast.
ja teiseks nõuanne ehk tarkusetera:
purjus peaga ei ole soovitav onaneerida.
wtf...nõuanne...nagu nõu anne? nagu Anne Nõu? blin, see on väga väga diip
Thursday, October 16, 2008
pihkumahtuv diivanvoodi
kole moos ründab taaskord vasakult...ja seekord väga spontaanselt.
pikem stoori hakkas lahtilõimuma umbes 0.566 kuud tagasi, kui eeskujulikult jobu, kuid see-eest proaktiivne projektijuht juhtus (arvatavasti sital käies, sest muul ajal on nende ajutegevus massiivselt häiritud, sest nad peavad pidevalt kalkuleerima, kuidas ohtralt sitta keerata. aga kui nad aga juba sitta produtseerivad, siis on ajuvõimsust veidi üle) Äripäeva monitoorima. väga õnnetul kombel jutustas seal miski geistunud grupiroolimisguru tiimi ühtsusest ning selle erinevatest kujundamismeetoditest, ehk maakeeli: kuidas persetäiest junnidest 2 päeva ja 1 ööga shokolaadikringel vormida.
igatahes, mainitud projektor monteeris end pealelõunal mu kuupi ning hakkas kokutades oma tiimbildingukava presenteerima. saatsin juba närvi-impulsi rusika poole teele, et prouale kerge litter vastu tatti paugutada, kui märkasin, et too on varustatud paari tissidega, mis viiplemise käigus soliidselt kaasa võnkusid ning kuritegelikke hüpnootilisi sõnumeid edastasid.
tundsin, kuidas enesekontroll kaob, soojus levib üle mu keha, koondub alakehas olevasse reservuaari ning peale mõningast vibreerimist voolab reit mööda alla, tehes viikarid koledaks kleepuvaks.... ja siis voolab jälle üles, lauale, kus ta annab tiimbildingu paberile allkirja.
ühesõnaga, tiimbilding tuleb...ja seda ühes kenas intiimses veepargis, kus saame üksteisega süvitsi tutvuda. võibolla kirjutan sellest miski nupukese ka Äripäeva...
pikem stoori hakkas lahtilõimuma umbes 0.566 kuud tagasi, kui eeskujulikult jobu, kuid see-eest proaktiivne projektijuht juhtus (arvatavasti sital käies, sest muul ajal on nende ajutegevus massiivselt häiritud, sest nad peavad pidevalt kalkuleerima, kuidas ohtralt sitta keerata. aga kui nad aga juba sitta produtseerivad, siis on ajuvõimsust veidi üle) Äripäeva monitoorima. väga õnnetul kombel jutustas seal miski geistunud grupiroolimisguru tiimi ühtsusest ning selle erinevatest kujundamismeetoditest, ehk maakeeli: kuidas persetäiest junnidest 2 päeva ja 1 ööga shokolaadikringel vormida.
igatahes, mainitud projektor monteeris end pealelõunal mu kuupi ning hakkas kokutades oma tiimbildingukava presenteerima. saatsin juba närvi-impulsi rusika poole teele, et prouale kerge litter vastu tatti paugutada, kui märkasin, et too on varustatud paari tissidega, mis viiplemise käigus soliidselt kaasa võnkusid ning kuritegelikke hüpnootilisi sõnumeid edastasid.
tundsin, kuidas enesekontroll kaob, soojus levib üle mu keha, koondub alakehas olevasse reservuaari ning peale mõningast vibreerimist voolab reit mööda alla, tehes viikarid koledaks kleepuvaks.... ja siis voolab jälle üles, lauale, kus ta annab tiimbildingu paberile allkirja.
ühesõnaga, tiimbilding tuleb...ja seda ühes kenas intiimses veepargis, kus saame üksteisega süvitsi tutvuda. võibolla kirjutan sellest miski nupukese ka Äripäeva...
Tuesday, September 9, 2008
tihke kingavabrik
täna omikul hakkas hullult igav. proovisin kõigepealt ninast konnusid kaevandada, kuid mingil imelikul põhjusel oli seal tuntav ikaldus - leidsin ainult ühe pooliku pilve ning ühe vitamiinikujulise junnu. seega operatiivselt lõpetasin selle kurnava tegevuse...
selle asemel hakkasin hoopis on bloksi tuunima.
kogenud projektijuhina tegin projektiplaani igast kuljustest ja munarebudest, mida oleks kindlasti vaja, et visuaalset mõnukvooti tõsta ...kokku sain 34 funktsionaalset elementi, alates kaunterist ja lõpetades suurte paljaste naispersete piltidega.
siis kompileerisin ajakava ning selle kohaselt on vajalik ajaressurss 1.5h, iga element a 0.5h.
...nüüd, 4h hiljem on kaunter õnnelikult installitud. projektiplaan on kahjuks lõhki, kuid pole hullu.
mis on aga hull, on see, et viimase 2h jooksul, mille vältel olen ma pidevalt kaunterit monitoorinud, siis pole see liikunud.
piinlik olukord? jah. väljapääsmatu? ei, kindlasti ei.
okenso, klikin kaunteril sota täis, siis lähen sitale. õhtupoole klikin kahesajani.
nagu iidne küülikute vanasõna ütleb "lapsi tuleb just niipalju kuipalju ise viitsid panna"
selle asemel hakkasin hoopis on bloksi tuunima.
kogenud projektijuhina tegin projektiplaani igast kuljustest ja munarebudest, mida oleks kindlasti vaja, et visuaalset mõnukvooti tõsta ...kokku sain 34 funktsionaalset elementi, alates kaunterist ja lõpetades suurte paljaste naispersete piltidega.
siis kompileerisin ajakava ning selle kohaselt on vajalik ajaressurss 1.5h, iga element a 0.5h.
...nüüd, 4h hiljem on kaunter õnnelikult installitud. projektiplaan on kahjuks lõhki, kuid pole hullu.
mis on aga hull, on see, et viimase 2h jooksul, mille vältel olen ma pidevalt kaunterit monitoorinud, siis pole see liikunud.
piinlik olukord? jah. väljapääsmatu? ei, kindlasti ei.
okenso, klikin kaunteril sota täis, siis lähen sitale. õhtupoole klikin kahesajani.
nagu iidne küülikute vanasõna ütleb "lapsi tuleb just niipalju kuipalju ise viitsid panna"
Monday, September 1, 2008
kolossaalselt libe ribikardin
tänase hommiku kirjelduseks pean mainima, et elu on huvitav...minusugused väljapaistvad, erudeeritud ning sitaks seksikad persoonid aga trippelduubeldavad seda huvitavuse kvooti veel niivõrd mahukalt, et keskmise keskastme juhi nibu kukub sellepeale hiiglakihvtilt krooksuma ning hakkab juustuviilakaid ninast välja sopistama...
ehk siis ühesõnaga...kuna ma ennas täna hommikul tööle viimistlesin, siis oli tööpäev niiöelda alanud. mingid ülikonnastatud krutskivennad juba lõugasid ennastunustavalt sitla kõrval. arvatavasti tegid miskit brainstormi, et kuidas nüüd peldiukse salapärane käepide lahti muukida ning lõppudelõpuks värskelt lõhnav peldikupott hommikust kangipoissi tihkelt täis toppida...
ennetamaks sellist koletut salaplaani ühmasin konnapoistele, et panin offici kööki tikuvõileibu ning värske Äripäeva, kus sees on Peep Vainu uue müügikoolituse tasuta kupongid....
samal ajal kui nad ummisjalu sinnapoole paigutusid, astusin peldikusse ning mineerisin sissepääsu vedela seebiga...
niiiiiiii, peldik meenutab mulle tartut. mitte et ma tartus sital käiks või et seal palju paberkäterätikuid oleks, vaid pigem ikka seetõttu, et mõlemad on sellised heade mõtete kohad. istud, lõdvestud, lõdvestud, lõdvestud...
lasin lihased lõdvaks...oleks võinud muidugi enna püksid jalast ära võtta, kuid käed olid ka nii lõdvestunud, et oleks patt olnud sellist hingelist rahustaadiumi rikkuda. küll päras helistan sekretärile ning ta toob uued viikarid...
ühtäkki aga hakaks keegi vasaku üla taga hirmsakoleda häälega oigama. bläd, vatafakk, keerasin pea ning kogenud silm registreeris, kuidas veekasti tagant uimerdas välja miniatuurne 3kordne paneelmaja, kusjuures välis-seinad oli kaetud isoveri klaasvilla ning peedisupi seguga.
"oooookkk..." pobisesin omatte ning panin nimetis-sõrme igaks juhuks sügavale ninna, et blokeerida võimaliku mürkgaasi sattumist organismi. teine ninasõõrmesse asetasin peldikuharja..
paneelmaja aga jätkas oigamist. see läks järjest koledamaks ja koledamaks, ja hakkas meenutama popbänd Terminaatori repertuaari...
"fakin shit, huivor minuga ei tasu mängida, sitakas!", lajatasin korrusmajale kerge hoobi ning too pudenes maha külili ning läks, raisk, prõksti katki. uhkelt monitoorisin oma biitsepsit ja katsusin kõhulihaseid - ma olen elus kung-fu taies....
"tead kukk, sinusugused jopskeid panen ma hommikusöögi ajal kasvuhoone katusele, selge?"
vakk...aga sealt seest aga hüples momentaalselt välja keskmisest väga tunduvalt suurem jalgadega sardiin, kes väga veetlevalt naeratas ning oma õliste jalgadega valjut plaginat tehes spagaati viskas ning vaikselt luksudes hapuoblika põõsaks transformeerus.
selline tegevus oli märksa meeleolukam, murdsin omale paar juurikat ning asusin mäletsema...
...oooohhhh, midagi veel...kruttisin rinnataskust välja plasku absindi ning Kiur Aarma segujoogiga ning võtsin kena puraka.
tegus esmaspäev võis alata...
ehk siis ühesõnaga...kuna ma ennas täna hommikul tööle viimistlesin, siis oli tööpäev niiöelda alanud. mingid ülikonnastatud krutskivennad juba lõugasid ennastunustavalt sitla kõrval. arvatavasti tegid miskit brainstormi, et kuidas nüüd peldiukse salapärane käepide lahti muukida ning lõppudelõpuks värskelt lõhnav peldikupott hommikust kangipoissi tihkelt täis toppida...
ennetamaks sellist koletut salaplaani ühmasin konnapoistele, et panin offici kööki tikuvõileibu ning värske Äripäeva, kus sees on Peep Vainu uue müügikoolituse tasuta kupongid....
samal ajal kui nad ummisjalu sinnapoole paigutusid, astusin peldikusse ning mineerisin sissepääsu vedela seebiga...
niiiiiiii, peldik meenutab mulle tartut. mitte et ma tartus sital käiks või et seal palju paberkäterätikuid oleks, vaid pigem ikka seetõttu, et mõlemad on sellised heade mõtete kohad. istud, lõdvestud, lõdvestud, lõdvestud...
lasin lihased lõdvaks...oleks võinud muidugi enna püksid jalast ära võtta, kuid käed olid ka nii lõdvestunud, et oleks patt olnud sellist hingelist rahustaadiumi rikkuda. küll päras helistan sekretärile ning ta toob uued viikarid...
ühtäkki aga hakaks keegi vasaku üla taga hirmsakoleda häälega oigama. bläd, vatafakk, keerasin pea ning kogenud silm registreeris, kuidas veekasti tagant uimerdas välja miniatuurne 3kordne paneelmaja, kusjuures välis-seinad oli kaetud isoveri klaasvilla ning peedisupi seguga.
"oooookkk..." pobisesin omatte ning panin nimetis-sõrme igaks juhuks sügavale ninna, et blokeerida võimaliku mürkgaasi sattumist organismi. teine ninasõõrmesse asetasin peldikuharja..
paneelmaja aga jätkas oigamist. see läks järjest koledamaks ja koledamaks, ja hakkas meenutama popbänd Terminaatori repertuaari...
"fakin shit, huivor minuga ei tasu mängida, sitakas!", lajatasin korrusmajale kerge hoobi ning too pudenes maha külili ning läks, raisk, prõksti katki. uhkelt monitoorisin oma biitsepsit ja katsusin kõhulihaseid - ma olen elus kung-fu taies....
"tead kukk, sinusugused jopskeid panen ma hommikusöögi ajal kasvuhoone katusele, selge?"
vakk...aga sealt seest aga hüples momentaalselt välja keskmisest väga tunduvalt suurem jalgadega sardiin, kes väga veetlevalt naeratas ning oma õliste jalgadega valjut plaginat tehes spagaati viskas ning vaikselt luksudes hapuoblika põõsaks transformeerus.
selline tegevus oli märksa meeleolukam, murdsin omale paar juurikat ning asusin mäletsema...
...oooohhhh, midagi veel...kruttisin rinnataskust välja plasku absindi ning Kiur Aarma segujoogiga ning võtsin kena puraka.
tegus esmaspäev võis alata...
Friday, July 25, 2008
proff orangutang vs. kibe kardinapuu
täna siis natuke asjalikku juttu ka ja seda projektijuhtimise ning värbamisprotsessi valdkonnast.
pisdauskas rsk, kus mulle ikka noored ja algajad projektijuhid meeldivad. nad on siuksed jobult nunnukad, et tahaks neid päev otsa kallistada, pigistada nii kõvasti, et tagant neil tagant peputist kang otsa välja pistaks ning neil silmad punni läheks...ja siis raputaks, et nad sellist giganunnut korisevat häält kurgust välja pritsiks...
nii tore on vaadata, kuidas nad oma läpptoppidega ohjeldamatult ringi sagivad, sööklajärjekorras omavahel projektiplaanidest rääkides, raal proteesina käe külge monteeritud, seksikaid poose võtavad ning outlookis üle-erutunud emaküüliku kiirusel orgasmilisi maile vorbivad...
...ja mis on kõige nunnum, nad teevad seda kõike sellise ilmega nagu neist oleks kasu.
ühesõnaga, kuna selliseid nunnukaid pole kunagi liiga palju, siis tegin siukse plaani, et hakkan neid koguma. et moodustuks selline noorte projektijuhtide parv või lausa kollektsioon, et kuhuiganes ma ka ei satuks, alati oleks mingi töll ringiukerdamas ja oma jama ajamas, kes meele momentaalselt heaks teeks...
kuna selliseid häid ja professionaalseid jobusid pole kerge leida, siis tulevikule mõeldes tuleb kõik turulolijad kohe ära võtta. momendiks olen palganud juba 7 ja kohekohe algabki järgmine tööintervjuu.
palun tutuvuge... Ülo-Mauno Purse
________________________________________________
Currikulum Vittae
Nimi: Ülo-Mauno Purse a.ka. Viimsi Kloun, pedeross, rate.ee's olen skyboy53x
Sünniaeg: 12.05.1985-13.05.1985. Sünnitus oli väga raske. Pea ja vasak käsi tulid ilmale 12.05 hommikul, siis protsess hangus ning ülejäänud tuli välja järgmise päeval so. 13.05.1985 pealelõunal.
Elukoht: Jah. Soovitavalt keskklinna piirkonda.
Televon: Jah. Miski õhuke nutitelefon oleks parim.
Perekonnaseis: osalen mitmetes lühiajalistes püsisuhetes
Hariduskäik:
1. Käik lasteaeda
2. Käik põhikooli
3. Tagurpidikäik
Täiendkoolitus:
Isa läbiviidud interdistisplinaarne täienduskoolitus inter-perekondlike suhete alal peale jalgapalliga akna purustamist.
Töökohad:
Töötan põhiliselt:
1. Kätega
2. Jalgadega
Võõrkeeled:
Olen pannud prantsuse tibile suhu (kooliekskursioon Sloveeniasse, 2005 talv)
Arvutioskus:
Taskukalkulaator "Citizen". Sisselülimine, põhitehted, olen uurinud ka jagamistehet ning komade kasutamist
Huvialad:
Aiandus, ornitoloogia, kokkamine
Autojuhiload:
Kõikvõimalikud -ja võimatud kategooriad. Hinnad kokkuleppel
pisdauskas rsk, kus mulle ikka noored ja algajad projektijuhid meeldivad. nad on siuksed jobult nunnukad, et tahaks neid päev otsa kallistada, pigistada nii kõvasti, et tagant neil tagant peputist kang otsa välja pistaks ning neil silmad punni läheks...ja siis raputaks, et nad sellist giganunnut korisevat häält kurgust välja pritsiks...
nii tore on vaadata, kuidas nad oma läpptoppidega ohjeldamatult ringi sagivad, sööklajärjekorras omavahel projektiplaanidest rääkides, raal proteesina käe külge monteeritud, seksikaid poose võtavad ning outlookis üle-erutunud emaküüliku kiirusel orgasmilisi maile vorbivad...
...ja mis on kõige nunnum, nad teevad seda kõike sellise ilmega nagu neist oleks kasu.
ühesõnaga, kuna selliseid nunnukaid pole kunagi liiga palju, siis tegin siukse plaani, et hakkan neid koguma. et moodustuks selline noorte projektijuhtide parv või lausa kollektsioon, et kuhuiganes ma ka ei satuks, alati oleks mingi töll ringiukerdamas ja oma jama ajamas, kes meele momentaalselt heaks teeks...
kuna selliseid häid ja professionaalseid jobusid pole kerge leida, siis tulevikule mõeldes tuleb kõik turulolijad kohe ära võtta. momendiks olen palganud juba 7 ja kohekohe algabki järgmine tööintervjuu.
palun tutuvuge... Ülo-Mauno Purse
________________________________________________
Currikulum Vittae
Nimi: Ülo-Mauno Purse a.ka. Viimsi Kloun, pedeross, rate.ee's olen skyboy53x
Sünniaeg: 12.05.1985-13.05.1985. Sünnitus oli väga raske. Pea ja vasak käsi tulid ilmale 12.05 hommikul, siis protsess hangus ning ülejäänud tuli välja järgmise päeval so. 13.05.1985 pealelõunal.
Elukoht: Jah. Soovitavalt keskklinna piirkonda.
Televon: Jah. Miski õhuke nutitelefon oleks parim.
Perekonnaseis: osalen mitmetes lühiajalistes püsisuhetes
Hariduskäik:
1. Käik lasteaeda
2. Käik põhikooli
3. Tagurpidikäik
Täiendkoolitus:
Isa läbiviidud interdistisplinaarne täienduskoolitus inter-perekondlike suhete alal peale jalgapalliga akna purustamist.
Töökohad:
Töötan põhiliselt:
1. Kätega
2. Jalgadega
Võõrkeeled:
Olen pannud prantsuse tibile suhu (kooliekskursioon Sloveeniasse, 2005 talv)
Arvutioskus:
Taskukalkulaator "Citizen". Sisselülimine, põhitehted, olen uurinud ka jagamistehet ning komade kasutamist
Huvialad:
Aiandus, ornitoloogia, kokkamine
Autojuhiload:
Kõikvõimalikud -ja võimatud kategooriad. Hinnad kokkuleppel
Sunday, July 20, 2008
nais-aff ja gloobus
...tsekit, tsekit, kõigepealt ütleks sellise sõna nagu "välnoks" ja seejärel liiguks meeleolukalt edasi oluliste teemade juurde.
nimelt nagu teada, siis mingi imelise kokkusattumise tagajärjel eemaldusin ma hoogsalt oma käruoperaatori töökohalt ning transponeerusin ühe väga laheda ministeeriumi ülemspetsialistiks.
kuna momendil on lõunapaus, siis igivana kehra traditsiooni kohaselt istun ma peldikus ning asetan endasse energiajooki nimega "bock". eheheh...kõlab nagu mu vana amet? jah, üldiselt küll aga siin on üks suur, lausa keskmise pornonäitleja nokuti suurine vahe. nimelt nurrub mu põlvedel uue generatsiooni HP läptop, millel on intergreeritud videokaart, perses ID kaardilugeja (sellest võibolla kunagi pikemalt) ning kaasaegne ja muidugi sisselülitud wifi-ühendus, mille abil ma surfin ministeeriumi sisevõrgus, monitoorin naiskolleegide pilte, ise kogemata onaneerides (vahemärkusena peab ütlema, et pritsmekindel ekraan ning klahvistik on vägagi praktilised lisaväärtused, näiteks mu töömasinal, uuel Honda Civicul neid pole ning esimese nädalaga oli tahhopeeter omadega puuksus)...
aga ühesõnaga, elul on jälle jumet. tööd peab tegema vähem, piisab kui saadad paar maili päevas välja, käid köögis kurbseksikasmõtliku näoga ringi ja pobised "antonio viikmaa" case'ist ning seksid outlookis meeting requestidega. kenasid naiskehasid on märksa enam ning tänu ülemspetsialisti staatusele ei pane keegi pahaks, kui ma kriminaalasjade ennetamise tõttu pean mahukamate tisside omanikke hommikul ning õhtul kontoriuksel läbi otsima.
nii, kuna momendil saabus mu uuele Nokia nutitelefonile teade, et 5 minuti pärast saabub härra minister, siis pean kiirelt lõpetama. tundub, et logistika-osakonna Siiri pilt ka seda võimalust pakub...
ciao!
nimelt nagu teada, siis mingi imelise kokkusattumise tagajärjel eemaldusin ma hoogsalt oma käruoperaatori töökohalt ning transponeerusin ühe väga laheda ministeeriumi ülemspetsialistiks.
kuna momendil on lõunapaus, siis igivana kehra traditsiooni kohaselt istun ma peldikus ning asetan endasse energiajooki nimega "bock". eheheh...kõlab nagu mu vana amet? jah, üldiselt küll aga siin on üks suur, lausa keskmise pornonäitleja nokuti suurine vahe. nimelt nurrub mu põlvedel uue generatsiooni HP läptop, millel on intergreeritud videokaart, perses ID kaardilugeja (sellest võibolla kunagi pikemalt) ning kaasaegne ja muidugi sisselülitud wifi-ühendus, mille abil ma surfin ministeeriumi sisevõrgus, monitoorin naiskolleegide pilte, ise kogemata onaneerides (vahemärkusena peab ütlema, et pritsmekindel ekraan ning klahvistik on vägagi praktilised lisaväärtused, näiteks mu töömasinal, uuel Honda Civicul neid pole ning esimese nädalaga oli tahhopeeter omadega puuksus)...
aga ühesõnaga, elul on jälle jumet. tööd peab tegema vähem, piisab kui saadad paar maili päevas välja, käid köögis kurbseksikasmõtliku näoga ringi ja pobised "antonio viikmaa" case'ist ning seksid outlookis meeting requestidega. kenasid naiskehasid on märksa enam ning tänu ülemspetsialisti staatusele ei pane keegi pahaks, kui ma kriminaalasjade ennetamise tõttu pean mahukamate tisside omanikke hommikul ning õhtul kontoriuksel läbi otsima.
nii, kuna momendil saabus mu uuele Nokia nutitelefonile teade, et 5 minuti pärast saabub härra minister, siis pean kiirelt lõpetama. tundub, et logistika-osakonna Siiri pilt ka seda võimalust pakub...
ciao!
Tuesday, May 27, 2008
oluline plaaster
bljäd, te jobuahvid kindlasti praegu kalkuleerite, pärasool ripakil, et kus ma raisk olen vahepeal olnd...vastus on lihtne, kuid pikk. aga et seda pikkust lühendada, hakkan ma otsast peale...
peale seda jõulupidu ning sellele järgnenud kuuajalist taastumisperioodi tööle itereerudes, tundsin kohutavat motivatsioonipuudust. päev otsa huijeeri miskite ostukärudega ringi, monitoori möödakruiisivaid pool -ning enampaljaid naisteperseid, joo peldikus tuuripandud õlunaadi ning käi proovikabiinis sital...krt, need viimased olid vist ikka teistpidi. ühesõnaga, päev otsa rassi palehigis tööd teha aga klotsi tilgub nagu rotisitta ning minule omast loomingulisust, ettevõtlikust ning efektiivsust pole näha.
paar päeva kannatasin ja siis võtsin lõpparve. enne minekut käisin veel nostalgiamõttes tuttavad rajad läbi. ehk siis köögis näperdasin viimast korda kassaprouade taga-amorte, püüdsin põsega kinni nende viimased heatahtlikud julgustavad rusikahoobid, laost installeerisin spetsiaalsetesse, 24 taskuga pükstesse hunniku poolsuitsuvorste, latekstrussikuid ning pajalappe ning siis platseerusin operatiivselt avalikku internetipunkti. mingi pisike jobu jõllas seal juba netipangas, kuid mind see peatanud, kiirelt hõivasin kõrvalasuva vaba kompuutri ning avasin cv internetiportaali. klik-klik, klik, klik klikklikklik...klikk, send änd seiv...
ja nüüd, 2 nädalat hiljem, kusen ma teile ahvidele nii kõrgelt, et te arvate, et see pole pissu, vaid vihm, kraevahele, sest lugupeetud mina olen nüüd ühe ilgelt piraka ministeeriumi projektijuhtimisosakonna peaspetsialist.
PS! Vallalistele ning vähemvallalistele prouadele teadmiseks, et kuupalk on umbes nelisada miljardit ning kasutada on ka fiat punto vilkuriga ametiauto. ja veel, et ma eile raseerisin kubeme paljaks.
peale seda jõulupidu ning sellele järgnenud kuuajalist taastumisperioodi tööle itereerudes, tundsin kohutavat motivatsioonipuudust. päev otsa huijeeri miskite ostukärudega ringi, monitoori möödakruiisivaid pool -ning enampaljaid naisteperseid, joo peldikus tuuripandud õlunaadi ning käi proovikabiinis sital...krt, need viimased olid vist ikka teistpidi. ühesõnaga, päev otsa rassi palehigis tööd teha aga klotsi tilgub nagu rotisitta ning minule omast loomingulisust, ettevõtlikust ning efektiivsust pole näha.
paar päeva kannatasin ja siis võtsin lõpparve. enne minekut käisin veel nostalgiamõttes tuttavad rajad läbi. ehk siis köögis näperdasin viimast korda kassaprouade taga-amorte, püüdsin põsega kinni nende viimased heatahtlikud julgustavad rusikahoobid, laost installeerisin spetsiaalsetesse, 24 taskuga pükstesse hunniku poolsuitsuvorste, latekstrussikuid ning pajalappe ning siis platseerusin operatiivselt avalikku internetipunkti. mingi pisike jobu jõllas seal juba netipangas, kuid mind see peatanud, kiirelt hõivasin kõrvalasuva vaba kompuutri ning avasin cv internetiportaali. klik-klik, klik, klik klikklikklik...klikk, send änd seiv...
ja nüüd, 2 nädalat hiljem, kusen ma teile ahvidele nii kõrgelt, et te arvate, et see pole pissu, vaid vihm, kraevahele, sest lugupeetud mina olen nüüd ühe ilgelt piraka ministeeriumi projektijuhtimisosakonna peaspetsialist.
PS! Vallalistele ning vähemvallalistele prouadele teadmiseks, et kuupalk on umbes nelisada miljardit ning kasutada on ka fiat punto vilkuriga ametiauto. ja veel, et ma eile raseerisin kubeme paljaks.
Friday, April 25, 2008
plindur kannileid
Voglovaarset pärasoolepõletikku põdev härra Plindur Kannileid hoomas ühel pärastlõunal, et tema hapukurkidest meisterdatud välisuksest itereerub sisse kergelt kreenis, kuid samas väga õnnelikus abielus viibiv kakatükkidest kokkumonteeritud kuullaager. "Perse, jälle seesama jobu", mõtles Plindur Kunnileid, ning koukis sõrmega ninakoopast välja keskmisest palju suuremad naiste trussikud ning asetas need kummutile.
Päev võis jätkuda...
Päev võis jätkuda...
Subscribe to:
Posts (Atom)
