kole moos ründab taaskord vasakult...ja seekord väga spontaanselt.
pikem stoori hakkas lahtilõimuma umbes 0.566 kuud tagasi, kui eeskujulikult jobu, kuid see-eest proaktiivne projektijuht juhtus (arvatavasti sital käies, sest muul ajal on nende ajutegevus massiivselt häiritud, sest nad peavad pidevalt kalkuleerima, kuidas ohtralt sitta keerata. aga kui nad aga juba sitta produtseerivad, siis on ajuvõimsust veidi üle) Äripäeva monitoorima. väga õnnetul kombel jutustas seal miski geistunud grupiroolimisguru tiimi ühtsusest ning selle erinevatest kujundamismeetoditest, ehk maakeeli: kuidas persetäiest junnidest 2 päeva ja 1 ööga shokolaadikringel vormida.
igatahes, mainitud projektor monteeris end pealelõunal mu kuupi ning hakkas kokutades oma tiimbildingukava presenteerima. saatsin juba närvi-impulsi rusika poole teele, et prouale kerge litter vastu tatti paugutada, kui märkasin, et too on varustatud paari tissidega, mis viiplemise käigus soliidselt kaasa võnkusid ning kuritegelikke hüpnootilisi sõnumeid edastasid.
tundsin, kuidas enesekontroll kaob, soojus levib üle mu keha, koondub alakehas olevasse reservuaari ning peale mõningast vibreerimist voolab reit mööda alla, tehes viikarid koledaks kleepuvaks.... ja siis voolab jälle üles, lauale, kus ta annab tiimbildingu paberile allkirja.
ühesõnaga, tiimbilding tuleb...ja seda ühes kenas intiimses veepargis, kus saame üksteisega süvitsi tutvuda. võibolla kirjutan sellest miski nupukese ka Äripäeva...