oluline plaaster

bljäd, te jobuahvid kindlasti praegu kalkuleerite, pärasool ripakil, et kus ma raisk olen vahepeal olnd...vastus on lihtne, kuid pikk. aga et seda pikkust lühendada, hakkan ma otsast peale...

peale seda jõulupidu ning sellele järgnenud kuuajalist taastumisperioodi tööle itereerudes, tundsin kohutavat motivatsioonipuudust. päev otsa huijeeri miskite ostukärudega ringi, monitoori möödakruiisivaid pool -ning enampaljaid naisteperseid, joo peldikus tuuripandud õlunaadi ning käi proovikabiinis sital...krt, need viimased olid vist ikka teistpidi. ühesõnaga, päev otsa rassi palehigis tööd teha aga klotsi tilgub nagu rotisitta ning minule omast loomingulisust, ettevõtlikust ning efektiivsust pole näha.

paar päeva kannatasin ja siis võtsin lõpparve. enne minekut käisin veel nostalgiamõttes tuttavad rajad läbi. ehk siis köögis näperdasin viimast korda kassaprouade taga-amorte, püüdsin põsega kinni nende viimased heatahtlikud julgustavad rusikahoobid, laost installeerisin spetsiaalsetesse, 24 taskuga pükstesse hunniku poolsuitsuvorste, latekstrussikuid ning pajalappe ning siis platseerusin operatiivselt avalikku internetipunkti. mingi pisike jobu jõllas seal juba netipangas, kuid mind see peatanud, kiirelt hõivasin kõrvalasuva vaba kompuutri ning avasin cv internetiportaali. klik-klik, klik, klik klikklikklik...klikk, send änd seiv...

ja nüüd, 2 nädalat hiljem, kusen ma teile ahvidele nii kõrgelt, et te arvate, et see pole pissu, vaid vihm, kraevahele, sest lugupeetud mina olen nüüd ühe ilgelt piraka ministeeriumi projektijuhtimisosakonna peaspetsialist.

PS! Vallalistele ning vähemvallalistele prouadele teadmiseks, et kuupalk on umbes nelisada miljardit ning kasutada on ka fiat punto vilkuriga ametiauto. ja veel, et ma eile raseerisin kubeme paljaks.