tag:blogger.com,1999:blog-87834802528635460142012-02-16T02:57:43.447-08:00Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.comBlogger361100tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-46926736891337720132009-01-12T06:35:00.001-08:002009-01-12T06:35:26.330-08:00<span style="font-weight: bold;">niiiniiiniiii...peaaegu iga inimese elus tuleb ette, et tehakse väga vale otsus, mis hiljem valusalt kätte maksab. nii valusalt, et tahaks kergelt robertot puristada ja mingi koleda sõna suu kaudu nähtavale tuua. </span><span style="font-weight: bold;"><br /><span style="font-size:130%;"><span style="color: rgb(255, 102, 0);">minuga aga sellist asja muidugi ei juhtu.</span></span></span><br />aga mitte see ei ole täna teemaks...<br /><br />ühesõnaga. tänane hommik algas vägagi intrigeerivalt. nimelt oli mingil väga fantastilis-müstilisel kombel mu 2007a hondatsiiviku esiratas mähkunud huvitava, kollasest metalltorust konstrueeritud pasa sisse, mis koledal kombel sõitmist takistas. omades võitlejahinge, liiklesin sädemepilvede kumas küll paarsada sentimeetrit, kuid siis ajas see täristamine pea valutama...jätsin masina sinnasamasse haljasalale vedelma ning lülitasin seljaaju tegevusplaani väljakalkuleerimise kiirendmiseks klastrisse juurde.<br />operatiivselt tekkis hullujulge mõte täna ennast jalgsi tööle teleportida. eriliselt veetlevaks tegi selle veel asjaolu, et jalgsirännak viis mu endisest töökohast mööda. väga lahe oleks veidi nostalgitseda, kärutelgis kakada ning siis käruga junnusid sodiks sõita jms.....<br />...kuna ma olin tööle juba napilt 3h hiljaks näänud, siis hakkasin rohkem kui väga kiirelt sinnapoole platseeruma.<br /><br />peale väga väsitavat 1 minutilist ekspeditsiooni jõudsingi parkimisplatsile..mõnus värin puges südamesse, embasin kärutelki, kallistasin kõnnitee äärekivi, kes oli kunagi hella hoobiga mul kaks esihammast eemaldanud..<br />ohhhh...seal oli isegi üks laokil kaubakäru. instinktiivselt haarasin sellest kinni ning veeretasin seda huilates kärukogumispunkti poole....<br />selle tegevuse vältel juhtus kergekujuline tööõnnetus, mille käigus mingi tsordi poolt kärru-unustatud neli hard rocki pudelit ohtliku susina saatel oma korgid maha paiskasid ning mulle ootamatult söögitorru sisenesid.<br />...tsordile see millegipärast eriti ei meeldinud, ta nimelt oli samal ajal teispool autot oma rasedat naist pagasnikusse toppimas. seega andsin oma ajule käsu anda käsk jalgadele, et nood kiiremalt liikuma hakkaksid. mõeldud tehtud...<br />...26 minutit hiljem maabusin kergelt punetava põse ning õrnalt verdpritsiva ninaga offisisse. peitvalt monteerisin müstilisel viisil käe külge kleepunud katkised meesteprillid, auto rattapoldid ning rasedate traksidega teksatunked printeri paberiauku ning installeerisin end laua taha...<br /><br />bljäd, tunne oli väga hea, nagu oleks suure töö ära teinud, millegi reaalselt olulisega hakkama saanud. et seda ammukadunud tunnet pikendada, monitoorisin kriitilise pilguga offissi interjöörpanoraami, et mida saaks parendada, efektiivsemaks muuta, perse saata või pikali tõugata...<br />kuna energialaeng oli laes, proaktiivsus soovitatav ning kusehäda eksponentsiaalselt kasvav, siis ainukeseks potentsiaalseks tuunimistehinguks oli oma töölaud kiirelt korda vormistada.<br /><br />fukenso, blin, selle paari kuu jooksul oli ikka uskumatu hunnika sitta laua peale kogunenud. miskid paberid, telliskivi, läptop, lusikate komplekt, loorberilehtedest kokkurullitud koerapeenis, suitsuandur, poolsuitsuvorsti etikett, seitse sipelgaskeletti, kes ohtra klõbina saatel kiirovi kolhoosi logot kandvat ohtlikut ahvenat küttisid, kirves...<br /><br />wtf..siplegaskeletid?..blin, raisk..kust need nüüd välja ronisid, ei mäleta nagu üldse.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-4692673689133772013?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-25697273632476026912008-10-18T11:31:00.001-07:002008-10-18T11:47:53.872-07:00esiteks vabandan väga oma eelmise postituse pärast.<div>ja teiseks nõuanne ehk tarkusetera:</div><div><span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:large;">purjus peaga ei ole soovitav onaneerida.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">wtf...nõuanne...nagu nõu anne? nagu Anne Nõu? blin, see on väga  väga diip</span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2569727363247602691?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-61788653598995793412008-10-18T02:37:00.000-07:002008-10-18T02:44:24.533-07:00<span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;">ektoplasma ründab mind.</span><div><span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;"><br /></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-weight: bold;"><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(255, 0, 0);"><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;">PALUN KIIRET ABI!!!</span></span></span></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6178865359899579341?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-21415694618642821072008-10-16T12:46:00.000-07:002008-10-18T11:40:31.678-07:00kole moos ründab taaskord vasakult...ja seekord väga spontaanselt.<br /><br />pikem stoori hakkas lahtilõimuma umbes 0.566 kuud tagasi, kui eeskujulikult jobu, kuid see-eest proaktiivne projektijuht juhtus (arvatavasti sital käies, sest muul ajal on nende ajutegevus massiivselt häiritud, sest nad peavad pidevalt kalkuleerima, kuidas ohtralt sitta keerata. aga kui nad aga juba sitta produtseerivad, siis on ajuvõimsust veidi üle) Äripäeva monitoorima. väga õnnetul kombel jutustas seal miski geistunud grupiroolimisguru tiimi ühtsusest ning selle erinevatest kujundamismeetoditest, ehk maakeeli: kuidas persetäiest junnidest 2 päeva ja 1 ööga shokolaadikringel vormida.<br />igatahes, mainitud projektor monteeris end pealelõunal mu kuupi ning hakkas kokutades oma tiimbildingukava presenteerima. saatsin juba närvi-impulsi rusika poole teele, et prouale kerge litter vastu tatti paugutada, kui märkasin, et too on varustatud paari tissidega, mis viiplemise käigus soliidselt kaasa võnkusid ning kuritegelikke hüpnootilisi sõnumeid edastasid.<br />tundsin, kuidas enesekontroll kaob, soojus levib üle mu keha, koondub alakehas olevasse reservuaari ning peale mõningast vibreerimist voolab reit mööda alla, tehes viikarid koledaks kleepuvaks.... ja siis voolab jälle üles, lauale, kus ta annab tiimbildingu paberile allkirja.<br /><br />ühesõnaga, tiimbilding tuleb...ja seda ühes kenas intiimses veepargis, kus saame üksteisega süvitsi tutvuda. võibolla kirjutan sellest miski nupukese ka Äripäeva...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2141569461864282107?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-31955099944482712202008-09-09T23:12:00.000-07:002008-10-18T11:40:56.076-07:00täna omikul hakkas hullult igav. proovisin kõigepealt ninast konnusid kaevandada, kuid mingil imelikul põhjusel oli seal tuntav ikaldus - leidsin ainult ühe pooliku pilve ning ühe vitamiinikujulise junnu. seega operatiivselt lõpetasin selle kurnava tegevuse...<br /><br />selle asemel hakkasin hoopis on bloksi tuunima.<br />kogenud projektijuhina tegin projektiplaani igast kuljustest ja munarebudest, mida oleks kindlasti vaja, et visuaalset mõnukvooti tõsta ...kokku sain 34 funktsionaalset elementi, alates kaunterist ja lõpetades suurte paljaste naispersete piltidega.<br />siis kompileerisin ajakava ning selle kohaselt on vajalik ajaressurss 1.5h, iga element a 0.5h.<br /><br />...nüüd, 4h hiljem on kaunter õnnelikult installitud. projektiplaan on kahjuks lõhki, kuid pole hullu.<br />mis on aga hull, on see, et viimase 2h jooksul, mille vältel olen ma pidevalt kaunterit monitoorinud, siis pole see liikunud.<br /><br />piinlik olukord? jah. väljapääsmatu? ei, kindlasti ei.<br />okenso, klikin kaunteril sota täis, siis lähen sitale. õhtupoole klikin kahesajani.<br />nagu iidne küülikute vanasõna ütleb "lapsi tuleb just niipalju kuipalju ise viitsid panna"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-3195509994448271220?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-63747985025912964602008-09-01T12:59:00.000-07:002008-10-18T11:40:02.823-07:00tänase hommiku kirjelduseks pean mainima, et elu on huvitav...minusugused väljapaistvad, erudeeritud ning sitaks seksikad persoonid aga trippelduubeldavad seda huvitavuse kvooti veel niivõrd mahukalt, et keskmise keskastme juhi nibu kukub sellepeale hiiglakihvtilt krooksuma ning hakkab juustuviilakaid ninast välja sopistama...<br /><br />ehk siis ühesõnaga...kuna ma ennas täna hommikul tööle viimistlesin, siis oli tööpäev niiöelda alanud. mingid ülikonnastatud krutskivennad juba lõugasid ennastunustavalt sitla kõrval. arvatavasti tegid miskit brainstormi, et kuidas nüüd peldiukse salapärane käepide lahti muukida ning lõppudelõpuks värskelt lõhnav peldikupott hommikust kangipoissi tihkelt täis toppida...<br />ennetamaks sellist koletut salaplaani ühmasin konnapoistele, et panin offici kööki tikuvõileibu ning värske Äripäeva, kus sees on Peep Vainu uue müügikoolituse tasuta kupongid....<br />samal ajal kui nad ummisjalu sinnapoole paigutusid, astusin peldikusse ning mineerisin sissepääsu vedela seebiga...<br /><br />niiiiiiii, peldik meenutab mulle tartut. mitte et ma tartus sital käiks või et seal palju paberkäterätikuid oleks, vaid pigem ikka seetõttu, et mõlemad on sellised heade mõtete kohad. istud, lõdvestud, lõdvestud, lõdvestud...<br />lasin lihased lõdvaks...oleks võinud muidugi enna püksid jalast ära võtta, kuid käed olid ka nii lõdvestunud, et oleks patt olnud sellist hingelist rahustaadiumi rikkuda. küll päras helistan sekretärile ning ta toob uued viikarid...<br /><br />ühtäkki aga hakaks keegi vasaku üla taga hirmsakoleda häälega oigama. bläd, vatafakk, keerasin pea ning kogenud silm registreeris, kuidas veekasti tagant uimerdas välja miniatuurne 3kordne paneelmaja, kusjuures välis-seinad oli kaetud isoveri klaasvilla ning peedisupi seguga.<br />"oooookkk..." pobisesin omatte ning panin nimetis-sõrme igaks juhuks sügavale ninna, et blokeerida võimaliku mürkgaasi sattumist organismi. teine ninasõõrmesse asetasin peldikuharja..<br /><br />paneelmaja aga jätkas oigamist. see läks järjest koledamaks ja koledamaks, ja hakkas meenutama popbänd Terminaatori repertuaari...<br />"fakin shit, huivor minuga ei tasu mängida, sitakas!", lajatasin korrusmajale kerge hoobi ning too pudenes maha külili ning läks, raisk, prõksti katki. uhkelt monitoorisin oma biitsepsit ja katsusin kõhulihaseid - ma olen elus kung-fu taies....<br />"tead kukk, sinusugused jopskeid panen ma hommikusöögi ajal kasvuhoone katusele, selge?"<br />vakk...aga sealt seest aga hüples momentaalselt välja keskmisest väga tunduvalt suurem jalgadega sardiin, kes väga veetlevalt naeratas ning oma õliste jalgadega valjut plaginat tehes spagaati viskas ning vaikselt luksudes hapuoblika põõsaks transformeerus.<br /><br />selline tegevus oli märksa meeleolukam, murdsin omale paar juurikat ning asusin mäletsema...<br />...oooohhhh, midagi veel...kruttisin rinnataskust välja plasku absindi ning Kiur Aarma segujoogiga ning võtsin kena puraka.<br />tegus esmaspäev võis alata...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6374798502591296460?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-44888336068242070192008-07-25T00:36:00.000-07:002008-10-24T06:21:26.428-07:00täna siis natuke asjalikku juttu ka ja seda projektijuhtimise ning värbamisprotsessi valdkonnast.<br /><br />pisdauskas rsk, kus mulle ikka noored ja algajad projektijuhid meeldivad. nad on siuksed jobult nunnukad, et tahaks neid päev otsa kallistada, pigistada nii kõvasti, et tagant neil tagant peputist kang otsa välja pistaks ning neil silmad punni läheks...ja siis raputaks, et nad sellist giganunnut korisevat häält kurgust välja pritsiks...<br />nii tore on vaadata, kuidas nad oma läpptoppidega ohjeldamatult ringi sagivad, sööklajärjekorras omavahel projektiplaanidest rääkides, raal proteesina käe külge monteeritud, seksikaid poose võtavad ning outlookis üle-erutunud emaküüliku kiirusel orgasmilisi maile vorbivad...<br />...ja mis on kõige nunnum, nad teevad seda kõike sellise ilmega nagu neist oleks kasu.<br /><br />ühesõnaga, kuna selliseid nunnukaid pole kunagi liiga palju, siis tegin siukse plaani, et hakkan neid koguma. et moodustuks selline noorte projektijuhtide parv või lausa kollektsioon, et kuhuiganes ma ka ei satuks, alati oleks mingi töll ringiukerdamas ja oma jama ajamas, kes meele momentaalselt heaks teeks...<br />kuna selliseid häid ja professionaalseid jobusid pole kerge leida, siis tulevikule mõeldes tuleb kõik turulolijad kohe ära võtta. momendiks olen palganud juba 7 ja kohekohe algabki järgmine tööintervjuu.<br /><br />palun tutuvuge... Ülo-Mauno Purse<br />________________________________________________<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Currikulum Vittae<br /><br />Nimi: </span>Ülo-Mauno Purse a.ka. Viimsi Kloun, pedeross, rate.ee's olen skyboy53x<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Sünniaeg: </span>12.05.1985-13.05.1985. Sünnitus oli väga raske. Pea ja vasak käsi tulid ilmale 12.05 hommikul, siis protsess hangus ning ülejäänud tuli välja järgmise päeval so. 13.05.1985 pealelõunal.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Elukoht: </span><span>Jah. Soovitavalt keskklinna piirkonda.</span><span style="font-weight: bold;"><br /><br />Televon: </span><span>Jah. Miski õhuke nutitelefon oleks parim. </span><span style="font-weight: bold;"><br /><br />Perekonnaseis: </span><span>osalen mitmetes lühiajalistes püsisuhetes<br /><br /></span><span style="font-weight: bold;">Hariduskäik:<br /></span><span>1. </span><span>Käik lasteaeda<br /></span><span>2. Käik põhikooli<br />3. Tagurpidikäik<br /></span><span style="font-weight: bold;"><br />Täiendkoolitus:<br /></span><span>Isa läbiviidud interdistisplinaarne täienduskoolitus</span><span> inter-perekondlike suhete alal peale jalgapalliga akna purustamist. </span><span style="font-weight: bold;"><br /><br />Töökohad:<br /></span><span>Töötan põhiliselt:</span><span style="font-weight: bold;"><br /></span><span>1. Kätega<br />2. Jalgadega</span><span style="font-weight: bold;"><span style="font-weight: bold;"><br /><br /></span>Võõrkeeled:<br /></span><span>Olen pannud prantsuse tibi</span>le suhu <span>(kooliekskursioon Sloveeniasse, 2005 talv)</span><span style="font-weight: bold;"><br /><br /><br />Arvutioskus:<br /></span><span>Taskukalkulaator "Citizen". Sisselülimine, põhitehted, olen uurinud ka jagamistehet ning komade kasutamist</span><span style="font-weight: bold;"><br /><br />Huvialad:<br /></span><span>Aiandus, ornitoloogia</span><span style="font-weight: bold;">, </span><span>kokkamine</span><span style="font-weight: bold;"><br /><br />Autojuhiload:<br /></span><span>Kõikvõimalikud -ja võimatud kategooriad.</span><span style="font-weight: bold;"> </span><span>Hinnad kokkuleppel</span><span style="font-weight: bold;"><br /><br /><br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-4488833606824207019?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-33188780701387386312008-07-20T10:11:00.000-07:002008-07-20T10:37:12.621-07:00...tsekit, tsekit, kõigepealt ütleks sellise sõna nagu "välnoks" ja seejärel liiguks meeleolukalt edasi oluliste teemade juurde.<br /><br />nimelt nagu teada, siis mingi imelise kokkusattumise tagajärjel eemaldusin ma hoogsalt oma käruoperaatori töökohalt ning transponeerusin ühe väga laheda ministeeriumi ülemspetsialistiks.<br />kuna momendil on lõunapaus, siis igivana kehra traditsiooni kohaselt istun ma peldikus ning asetan endasse energiajooki nimega "bock". eheheh...kõlab nagu mu vana amet? jah, üldiselt küll aga siin on üks suur, lausa keskmise pornonäitleja nokuti suurine vahe. nimelt nurrub mu põlvedel uue generatsiooni HP läptop, millel on intergreeritud videokaart, perses ID kaardilugeja (sellest võibolla kunagi pikemalt) ning kaasaegne ja muidugi sisselülitud wifi-ühendus, mille abil ma surfin ministeeriumi sisevõrgus, monitoorin naiskolleegide pilte, ise kogemata onaneerides (vahemärkusena peab ütlema, et pritsmekindel ekraan ning klahvistik on vägagi praktilised lisaväärtused, näiteks mu töömasinal, uuel Honda Civicul neid pole ning esimese nädalaga oli tahhopeeter omadega puuksus)...<br /><br />aga ühesõnaga, elul on jälle jumet. tööd peab tegema vähem, piisab kui saadad paar maili päevas välja, käid köögis kurbseksikasmõtliku näoga ringi ja pobised "antonio viikmaa" case'ist ning seksid outlookis meeting requestidega. kenasid naiskehasid on märksa enam ning tänu ülemspetsialisti staatusele ei pane keegi pahaks, kui ma kriminaalasjade ennetamise tõttu pean mahukamate tisside omanikke hommikul ning õhtul kontoriuksel läbi otsima.<br /><br />nii, kuna momendil saabus mu uuele Nokia nutitelefonile teade, et 5 minuti pärast saabub härra minister, siis pean kiirelt lõpetama. tundub, et logistika-osakonna Siiri pilt ka seda võimalust pakub...<br /><br />ciao!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-3318878070138738631?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-2894166287646290442008-05-27T03:17:00.000-07:002008-05-27T03:46:29.542-07:00bljäd, te jobuahvid kindlasti praegu kalkuleerite, pärasool ripakil, et kus ma raisk olen vahepeal olnd...vastus on lihtne, kuid pikk. aga et seda pikkust lühendada, hakkan ma otsast peale...<br /><br />peale seda jõulupidu ning sellele järgnenud kuuajalist taastumisperioodi tööle itereerudes, tundsin kohutavat motivatsioonipuudust. päev otsa huijeeri miskite ostukärudega ringi, monitoori möödakruiisivaid pool -ning enampaljaid naisteperseid, joo peldikus tuuripandud õlunaadi ning käi proovikabiinis sital...krt, need viimased olid vist ikka teistpidi. ühesõnaga, päev otsa rassi palehigis tööd teha aga klotsi tilgub nagu rotisitta ning minule omast loomingulisust, ettevõtlikust ning efektiivsust pole näha.<br /><br />paar päeva kannatasin ja siis võtsin lõpparve. enne minekut käisin veel nostalgiamõttes tuttavad rajad läbi. ehk siis köögis näperdasin viimast korda kassaprouade taga-amorte, püüdsin põsega kinni nende viimased heatahtlikud julgustavad rusikahoobid, laost installeerisin spetsiaalsetesse, 24 taskuga pükstesse hunniku poolsuitsuvorste, latekstrussikuid ning pajalappe ning siis platseerusin operatiivselt avalikku internetipunkti. mingi pisike jobu jõllas seal juba netipangas, kuid mind see peatanud, kiirelt hõivasin kõrvalasuva vaba kompuutri ning avasin cv internetiportaali. klik-klik, klik, klik klikklikklik...klikk, send änd seiv...<br /><br />ja nüüd, 2 nädalat hiljem, kusen ma teile ahvidele nii kõrgelt, et te arvate, et see pole pissu, vaid vihm, kraevahele, sest lugupeetud mina olen nüüd ühe ilgelt piraka ministeeriumi projektijuhtimisosakonna peaspetsialist.<br /><br />PS! Vallalistele ning vähemvallalistele prouadele teadmiseks, et kuupalk on umbes nelisada miljardit ning kasutada on ka fiat punto vilkuriga ametiauto. ja veel, et ma eile raseerisin kubeme paljaks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-289416628764629044?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-697384023840418932008-04-25T04:46:00.000-07:002008-04-25T05:12:57.105-07:00Voglovaarset pärasoolepõletikku põdev härra Plindur Kannileid hoomas ühel pärastlõunal, et tema hapukurkidest meisterdatud välisuksest itereerub sisse kergelt kreenis, kuid samas väga õnnelikus abielus viibiv kakatükkidest kokkumonteeritud kuullaager. "Perse, jälle seesama jobu", mõtles Plindur Kunnileid, ning koukis sõrmega ninakoopast välja keskmisest palju suuremad naiste trussikud ning asetas need kummutile.<br />Päev võis jätkuda...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-69738402384041893?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-14656115321339665112008-03-12T06:20:00.001-07:002008-03-12T06:25:55.314-07:00sai siis esimest korda peale jõulupidu selge peaga peldikusse veeretud ning väga ootamatul kombel leidsin ma oma kadunud postitused peldiku seinalt...need olid hoopis sinna kirjutatud....alternatiivseid kirjutamisvahendeid ning matrejale kasutades...<br />iseenesest vägagi geniaalsed ning valgustavad kirjutised, võibolla kui ma kuskilt oma digitaalpeegelfotokaamera üles leian, siis teen mõned pildid ja panen ülesse...ei viitsi neid ümber kirjutada...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-1465611532133966511?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-64670866334500956512008-03-12T06:16:00.000-07:002008-03-12T06:19:58.696-07:00käesoleval momendil avastasin ma sügava kahetsusega, et kõik mu jõulupeole järgnevad postitused on kellegi poolt tsenseeritud...ehk siis kustutatud...või olen ma meeltesegaduses need üldse siia postitama jätnud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6467086633450095651?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-27679823512175460382008-01-22T23:59:00.000-08:002008-01-23T00:02:54.337-08:00Viimaste luureandmete kohaselt oli Florida osariigi kuberner mr. Schwartzenegger olnud nädalavahetusel kiires suguühtes häberner mrs. Schwartzeneggeriga.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2767982351217546038?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-68343769938985868992007-12-19T03:30:00.000-08:002007-12-19T06:37:50.687-08:00<p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET">täna on väga tähtis päev, firma jõulupidu nimelt.<br />kohe selline nunnu jõulutunne kipub põues krabistama kui mõtlen nendele joovastavate jookide laadungitele, mida mingid cateringu põlledega pedeahvid ette kannavad, kuidas ma neile kauneid jõuluroppusi käratan ning kuidas ma vaatamata nende arglikele hüüatustele a la "aga härra, pidu algab alles 3 tunni pärast" igast jõulupaska sisse kühveldan ning kogemata shampa-pokaalide peale käntsa käin ning sada viisteist plastmasskärakat kriginal pooleks litsun.<br />....oooo...ja milline mõnus jõuluärevus kerkib palgele kui esimesed prouad hakkavad kohale saabuma. bljäd...siukest paraadi näeb tavaliselt ainult vabariigi aastapäeval, kui mingid äkased soomukid ringi ukerdavad. osade madaamide kamuflaash ning aktiivsoomus annab igatahes eesti armee tankibrigaadile küll silmad ette. blin, ma usun, et nende meik ja pekikiht on küll nii paks, et neid keskmise tankirusikaga küll maha ei võta. pealegi ei seisa nad paigal vaid kruiisivad vaikselt mööda perimeetrit ringi, monitoorivad vargsi laualasuvaid produkte ning siis sooritavad äkilisi väljasööste, et hiljem nurgas sädistades võrrelda, et kes millise vahukoorekorvikese või lõherulli suutis vallutada...mnjaaa, nende mahavõtmiseks on vaja vähemalt tuumalõhkepeaga relva.<br /> <!--[if !supportLineBreakNewLine]--><br /> <!--[endif]--><o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET">mul on see õnneks olemas.<br />kodus viisin läbi testlõhkamise, pesin ning raseerisin selle puhtaks, õlitasin mehaanilisi osasid ning monteerisin omale kõhu alla. nagu lennukimürsu.<br />sest ma olen nüüd lennuk, meisterpiloot Pokrõskiniga kokpitis. rahulikult tõusen toolilt õhku, vaatlen tasapisi liiklevaid soomukeid ning piloteerin madalal niitval lennul peldiku poole, siis äkki pikeerin ning sööstan kruiisivatele tankidele seljatagant otsa...tanketid pudevavad hirmunult vadistades laiali...<br />....ei...veel ei ründa ma neid, veel ei paiska ma oma surmatoovat laadungit nende soomusele, see oli lihtsalt kontroll, sihik vajab sättimist...lõhkepead sügamist. kraban laualt neli vaati reguleerõli ning siirdun baasi tagasi. seal ladustan õli keres olevatesse reservuaaridesse. momentaalselt tunnen, kuidas sihik alustab kalibreerumist, mootor soojeneb ning toob kuuldavale ohtliku huilge<br />...soomukid on taas julgust kogunenud ning kontrollivad laua perimeetrit, ise julgelt torusid erinevatesse mahutitesse surudes ning uhkelt huilates...osad tanketid on kogunenud lausa lagendiku keskele ning näitavad uusimaid navigeerimistrikke...<br />...see on minu võimalus! agressiivselt tõusen õhku, teen pettemanöövri reguleerõli reservuaaride poole....ja siis surmasõlm ning juba ma langen peatamatult tankibrigaadi keskele. lähenedes olin sihtmärgiks valinud kergesti äratuntava hiigelpersega uuemapoolse mudeli. too üritab paanikas eemale manööverdada, kuid juba on hilja...erutunult vajutan nuppu, mis tulistab mürsu välja, kuid...midagi ei juhtu!...kuid kuski on saatuslik lühis. vajutan veel, nupp plõksib tühjalt...mürsk ei vallandu!<br />bljäd, tolmuahvi tussumahlad...võidu magus mekk oli ju nii lähedal...fakkkkkk....olen pettunud.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><br />....kuid on veel üks võimalus...tõeliselt kangelaslik, stevenseagallik eneseohverdus - otsustan soomukit rammida. kokkupõrkel vabanev energia peaks ka tuumapea plahvatama panema. joondan lennuki välja ning lähenen hiigelkiirusel tanketi persele ...viimasel hetkel sulen silmad...ja siis...<br />..ja siis toimub põkkumine...silmad veel suletud, kuulen, kuidas tankett kiunatab ning hüsteerilist vasakule vintskleb.<br />kuid hilja...lennuk puruneb, plahvatus levib üle kogu lennuki konstruktsioonide ning jõuab tuumalõhkepeani. see plahvatab. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET">suurejooneliselt, aristokraatselt, häälekalt....<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><br />tankett lebab tükkidena lagendikul...juhtimispuldist väljalennanud binokkel vedeleb salatikausis...mina sealsamas, tiivad rosoljes, telik viinamarjades.<br />tankibrigaadi teised liikmed korrastavad operatiivselt ridasid ning ründavad armutult uudsete helirelvade ning traditsiooniliste rusik -ning põlvpommidega. imekombel on mu lennuk veel niivõrd terve, et suudan piiramisrõngast välja manööverdada ning tagalasse varjuda...<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><br />tagala jahe valgus, veesolin ning rammus sõnnikulõhn annab tagasi kadumakippuva rahulikkuse. tagurdasin end angaari ning kontrollisin keret. kõik kohad olid lõhkemisjäänuseid täis, kuid miski ei paistnud lõplikult rikutud olevat....tore...veel on lootust<br /><br />...15 minutit hiljem astub peldikust välja juba täiesti uus mees. partisanide pealik seltsimees Pjotr Baiko, kelle omaduses on kohutav salarelv vaenlase mobiilsete silohoidlate hävitamiseks....<br /><br /> <!--[if !supportLineBreakNewLine]--><br /> <!--[endif]--><o:p></o:p></span></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6834376993898586899?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-7825457094045865482007-12-09T12:24:00.000-08:002007-12-17T13:02:33.709-08:00"bljääääääd....mida pepupraost väljakougitud kakaussi see nüüd peab tähendame, fakkkk", oigasin omaette kui esmaspäeva varaomikul, nonii umbes poole üheteistkümne ajal ennast tööle joonistasin ning peldikus uue töönädala auks ühe korraliku pasasaluudi tahtsin õhku pritsida. üksisilmi jõllasin punasevärvilist, kergelt läbipaistvat plastmassist plönni, mis mingit imeliselt tehnoloogiat kasutades oli peldiku seinale monteeritud.<br />tundsin, kuidas veri meelekohtadesse tulvas ning käed higiseks muutusid...see plönn oli ju monteeritud täpselt sinna, kus varem asus minu muska, nunnumaride kuniganna...ehk siis lühidalt, peldikupaberi-maardla, firmanimega "daisy professional", hellitusnimega "daiska"....<br />"daiska", kellega koos olime kannatanud seda kohta juba need igipikad 2 kuud; "daiska", kellega olin jaganud oma läbikukkumisi ning õnnestumisi, mis hiljem taas läbikukkusid ning mida ma siis uuesti "daiskaga" jagasin; "daiska", kellega jagasin seedetraktist vallapääsenud kohutavaid fekaalmooduleid; "daiska", keda ma eriti intiimsetel momentidel ihast värisedes kallistasin ning kellele salaja oma niiskseid näppe sitapaberirebimisauku toppisin....<br />....valge, kergelt kriimustunud ning määrdunud "daiska" asemel laius nüüd see punane monster. tundsin kuidas vihahood kadusid ning alles jäi jõuetus...<br />...hääletult kõõksudes vajusin peldikupõrandala maha ning surusin pisamärja põse vastu prill-lauda. see oli veel eelmisest külastajast märg ning soe ning see soojus andis mulle jõudu. keerasin raevuka pilgu ülesse ning lajatasin kannaga punamonstrile..."sa vastik elukas....miks, miks sa pidid viima mu elust ainukese asja, kes mind armastas, miks?". siis kriipisin küüntega punasesse plastmassi paar karmi triipu...pöidla küün kukkus kurvalt põrandale ning verefontään pritsus koleda häälega välja. koledat häält tegin siis mina.<br />"daiska, i love you" kirjutasin verega seinale. et asi dramaatilisem tunduks, disainisin gladioolipõõsa ning tissid sinna veel juurde...noku ka veel...<br /><br />südame rahustuseks panin kommule kannaga veel paar pauku...krt...eheheh...kule päris lahe ju...tõusin põlvili ning paugutasin kerge paremhaagi...fakkk...päris hea tunne tekkis. nagu oleks michael dudikoffi valge ninja või miski seagal või tõnu kark. tõusin päris püsti ning võtsin ründeasendi sisse.<br />"bljäd, kes sa selline oled?" küsisin madala, ääretult seksika häälega "miks oled sa tapnud mu kallima? nüüd pead sa tasuma oma verega"<br />"proovi vaid" vastas punamonster saatanliku naisehäälega, umbes nagu angelina jolie või liina tõnisson ning võttis ka kaitseasendi sisse....no kui nüüd aus olla, siis tegin seda häält jälle mina..aga noh... selliste eksistensiaalsete vastasseisude ajal on dialooge vaja.<br />"lets gõu, maserfaker" ning vajutasin oma saabastatud jala plönnile kehasse....bljääääd...pisike valearvestus - vetruv kest vajus kergelt sissepoole looka ning siis paiskus tagasi...koos minu jalaga...ning koos minu bioloogilise kerega, mis mingil põhjusel oli minu jala küljes kinni.<br />....paiskusin vasta peldiku vastasseina. seinatagant kostis hele kiljatus....kas tõesti on mu "daiska" elus?....tundsin endas taas ürgset jõudu. pöörasin end ringi ning vaatasin plönnmasterile raevukalt otsa.<br />"biig misteik" ning olin juba talle koletut pöördelt jalalööki näkku realiseerimas kui...<br />...<br />jube sitahäda lõi jalust nõrgaks. blin...vajusin potile...püksid vajusid imeväel alla ning...ning siis sulgurlihas avanes imeväel ja kaka-angerjas keerdus kenasti potti...ikka imeväel.<br />...aga sellega polnud imevägi veel lõppenud...<br />imeväel vajus punase angelina jolia häälega monstril mingi faking luuk valla ning sealt vajus imaväel välja imevalge, pehme ning lavendlilõhnaline sitapaber.<br />bljääääd....paberit rebides tundisin end niguoleks nobeli bioloogia-auhinna võitnud. nii siidjas, täpselt perforeeritud kohast rebenev...libiseb mööda perset nii nagu räikkoneni vormel...kiirelt, täpselt, keskendunult...<br /><br />"me vist võime isegi sõpradeks saada, angelina....võibolla isegi parimateks sõpradeks, võibolla isegi millekski enamaks..." sõnasid teda paitades.<br /><br />õhtul enne töölt lahkumist jooksin veel peldikusse tagasi sing suudlesin teda õrnalt:<br />"homseni!"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-782545709404586548?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-87446068210477850782007-12-01T09:32:00.000-08:002007-12-01T09:33:05.416-08:00<span style="font-weight: bold; color: rgb(255, 255, 255);">perseusside perekond</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-8744606821047785078?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-21058813879675089562007-11-16T06:20:00.000-08:002007-11-16T06:58:34.847-08:00eile varaomikul hakkas Dalina linna Narva maantee kolmas kilomeeter koleäkitselt vastikult mulluma ning sealt sopistus välja tohutu kole vinüülkloriidhüdraadist kokkumonteeritud jahimees, kellel kõrvade asemel oli hapuoblikad ning ninast ruttas välja üheksatuhanderaudne kahur, mille sihiku asemele oli pikantse maitsega karbonaadi abil kinnitreitud Bruce Lee karvane reielihas. mainitud jahipüss hakkas meeleolukalt vilistades kärvalasuva pub-baari aknaid kollaste eterniiti tükkidega pilduma ning metsast väljahüpanud uudishimulikule põdraudarale tavotist ribikardinaid pepuauku sisestama. see oli udarale väga meeltmööda ning just seetõttu hakkas ta modernselt kraaksuma ning kõplas lähedalasuva kanaviljastamistehase täitsa küpseteks kuuseriisikateks.<br />kuna mainitud tehas oli börsiettevõte, siis aktsiakurss langes nelisadatuhat sandaletti Klooga ranna poole edasi, mistõttu Dow Jones oponeerus ning hautas pooltoored viilkatused, ise meeletult huilates, virtuaalsesse liblikasse, mis omakorda viis krooni devalveerimiseni Bullerby laste vaskuid nibusid esindavate lateksromboidide poolt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2105881387967508956?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-33686769233899797112007-11-15T05:01:00.001-08:002007-11-15T10:38:54.594-08:00oifakkk, nagu juba traditsiooniks on saanud, siis ka mu eelmine nädalavahetus lõppes mahuka fiaskoga. et kui nüüd statistikat teha, siis juba kaks kuud on mul vedanud selliste huvitavate ning sisukate tegevustega...<br /><br />et siis reede omikul kui ma parklas kärudel kõõlusin ning mööduvate inimeste kohta vaikselt räpplugusid treisin ning zheste harjutasin, siis purjetas vasakusse poordi kolmanda kassa prillistatud nais-ahv ning küsisin, et kas ma äkki tuleksin tema ema juubelile. a la, et ta on lespar aga kodustele tahab näidata, et ta pole miski pervert ja et ta teeks välja rongipileti kohilasse ja tagasi, kahelidrase pilku ning pisikese taskuraha veel pealekauba...<br />jou, jou kole ahv, jou<br />panen sulle kohe ühe tou,<br />oled pikali ome veres<br />nagu supleks põhjameres....räppisin omaette, ise aga asjatundlikult proua tisside ning perse mahtu kalkuleerides. bljäd, miks sul selline ahvi katus on, kelder ning rõdud on ju esmaklassilised...aga pole hullu, kohilas ju ei pidand elektrit olema, õhtul läheb vara pimedaks ning ju seal peos miskit konni saab ka sisse kõblata ning seda lesbivärki me ka veel vaatame..<br /><br />...ühesõnaga, reede õhtul pool kuus juba kütsin diiselveduri esimeses vagunis kohila poole, näpus pisike närtsind tundamtu potilill ning karp linnupiimaga.<br />bljäd...nii kui sai kohila citys pea vagunnist välja toppida, haaras miski gorillamõõtu proua mu oma pehmesse, hakklihapalli-aroomi levitavasse embussesse ning vedas mind perroonilt hooga alla ja toppis mind osavalt oma sitakarva ford orioni tagaistmele..siis kimasime kummide vilinal minema.<br />...pisdtets...korraga hakkasin mõistma kodanik regionaalministri muret maaregioonide arengu ning korraliku meeste nappuse ja muu sellise pasa tagamaid, iga vähemgi nägus linnamees langeb kohe meestekaubanduse ohvriks.<br />ma olen röövitud...hüvasti lahelidrane pilku, õhtune tordisorkimine ning taskuraha ning teretulemast kohila emavaalade viljastamis-instituut. ettevaatlikult toppisin kätt juba tasku, et oma taskunuga välja otsida ning veenid läbi nüsida, kui äkki auto peatus, mind robustselt välja kisti ning pimedasse trepikotta veeti. huiblo, võtsin oma viimase mehelikkuse kokku ning üritasin mind aheldavat kätt lahti väänata ning äsasin põlvega ripnevate tisside pihta. gorilla mörises midagi sümpaatsetest vigurväntadest ning tordist ning tormas astemeid vahele jättes ülespoole...oibläd, nüüd on muga küll finiito, pigistasin silmad kinni ning manasin silme ette heti tulve ning liis lassi nõtked tissistatud kehad...jumalaga, jumalaga.<br />ühel hetkel aga haare lõdvenes ning ning kostus lõbusat vatramist, väga eesti keele sarnane, kuid kuidagi primitiivsem, kuskilt ronis ninasõõrmetesse rosolje lõhn...hakkasin rahunema. kui taamalt kostus veel tuttavlik veinipudeliavamisega seotud plumps, siis......jah....nagu vana mongoli või mingite muude pilukate vanasõna ütleb, et pole koledaid ninjasid, on vähe saket, siis ka mul pole veel juhust olnud, et teatud ressursside olemasolu korral oleks mõni mileedi koledaks jäänud.<br />ühesõnaga siis, ajasin selja sirgu ning silmad pärani ning kaevandasin taskust potilille välja.... .....ja....oiblin...emase soomuki seljatagant ajas end välja pisike kleidis tankett, kellel oli kolmada kassa nais-ahv nägu. fakkk0ff, nüüd treis aju asjad paika - see kole hakklihapallilõhnaline terrorist oli vist proua juubilar ise. galantse zhestiga ulatasin selle lille, mis oli kaotanud poti, lehed ning õie ning võtsin kaenalla surutud linnupiima ning naratasin libedalt:<br />"natuke magusat ka prouadele"<br />"oooooo, linnnupiiim, minu lemmmikmaius, suur suur tänu"<br />"noh, vaat kui hästi siis läks", ning ajasin hambad naeratuseks irevile. bljäd raisk, mis teha, pugema peab. kahelidrane pilku on seda väärt, iga viimne kui liiter.<br />kiikasin tanketi poole ning see noogutas tunnustavalt. jätkasin:<br />"millised meeldivad aroomid, lausa tallinnani olid tunda"<br />"oh, mis te nüüd" kraaksus ookeanikruiiser vastu, "ma niisama natuke vaaritasin, esmaspäevast. aga kohekohe peaks tulema ma mu õde lastega ning vanaema ning onu Joel, siis saame alustada" ning kadus põrgusse. vähemalt ma arvan, et see oli põrgu, sest sealpoolt kumas ebamaine punakas valgus, kuuldus katelde podisemist, lõkke praginat ning levis grill-liha aroome. vaikselt nihkusin teisest toast paistva söögilaua poole.<br />kolmanda kassa nais-kaater vaatas mind kahtlustavalt ja käratas, "et sa midagi ei näpi seal"<br />"jawohl" vastasin ning positsioneerusin kõrvaltuppa.<br />oi sa vana sitakott!!!... kus siin oli süüa, igasugu rullid, salatid,puuviljad, koormate viisi leiba, vaagnate viis pirukaid ning kooke, tünnide viisi morssi ning avatud veinipudel miski tillukese vuntsidega kortsus lapse käes.<br />"kule klutt, see et vuntsid ette kleepisid ei anna sulle õigust tinunni panna. anna pudel heaga siia" käratasin isalikult.<br />vuntslaps pööritas silmi ning ütles väga hästi järgitehtud vanamehehäälega:<br />"misasja sa jaurad?"<br />nägin, et see vaidlus venib juba väga pikaks ning otsustasin noorte alkoholismi ennetamiseks radikaalselt tegutseda. haarasin pudelikaelast ning virutasin pintslile jalaga, ise samal ajal pudelit väänates. vunts kääksatas, tõmbus kronksu aga raibens, pudelit lahti ei lasknud. nägin, et olukord on pingeline, alkohol on vaese lapse juba oma mõju all võtnud. ühe käega pudelit väänates, otsisin teisega seljatagant miskit tahket, millega virutada. mingi kuradi käepide jäi pihku, lajatsin pikemalt mõtlemata sellega tuustininale vastu ninundrit...kuna tegemist oli supikulbiga, mille sees oli juhuslikult veidi kuuma borshi, siis oli efekt rabav. vuntslaps kiljatas, lasi pudelist lahti ning jooksis tilkudes põrgu poole.<br />oli tõeliselt hea tunne, et sain lõpuks midagi head teha. esimene lahing viinakuradi vastu, selle pisikese pintslinäo päästmiseks, oli võidetud, kuid siiski teadsin ebameeldivat tõde: sõda on veel ees. selle koleda mõttest ülesaamiseks kallasin pool pudelit kurku, ja siis kordasin sama tegevust veel kord. ja siis veelkord...aga juba uue pudeliga, mis vahepeal oli imekombel avanenud.<br /><br />järgnev oli juba millegipärast hägune, kuid tean, just siis algas see mainitud sõda. pidin võitlema põrgust väljatunginud orkide, nazgulite, gollumitega, soomukitega ning vist ka scoutspataljoni ja marineeritud shampinjonidega. vahepeal sekkusid kapsapirukad ning suured kallerdavad läbipaistvad monstrid. kaks korda suutsin nende massiivse rünnaku tagasi lüüa, vahepeal end vägijookidega väestades. kui siis hakkas jõud raugema, barrikadeerusin ning ründasin distantsilt viinerilõhnaliste tiibrakettidega ning kahvlikujuliste fugasspommidega. ühel hetkel oli aga kogu laskemoon otsas ning ma olin sunnitud taanduma rõdule ning siis rõdult edasi tühjusesse. tuli aga välja, et umbes 3korrust allpool muutub tühjus maapinnaks....väga, väga, väga valusaks maapinnaks.<br /><br />et kui nüüd jalaluud kokkukasvavad, siis võibolla saab järgmine kuu juba oma armastatud töökohale naasta.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-3368676923389979711?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-24626991842857261812007-10-25T10:35:00.000-07:002007-10-25T12:59:37.381-07:00oiraisk, minu omikud on ikka rämestiilsed...fakit...ja siis veelkord fakit.<br /><br />täna omikul siis hetkelises meeltesegaduses kasutasin taaskord oma moblunni äratuskella snoozi funktsionaalust ning tulemuseks oli see, et planeeritud pooletunnine peldikupoti-uinak koos voolava kuse-kaka joaga jäi realiseeirmata ning horisonditagant väljuvad päikesekiirekesed nägid, kuidas rämeda pissihädaga kodanik jüri paraadnast väljas paiskus, kuldkollastel vahtralehtedel libastudes poriloiku perseli käis, poriloigu mõõtmeid oma kollase põietäidisega tunduvalt kasvatas ning siis märgade cartiini teksade plagises trollipeatuse poole paugutas.<br /><br />prrrrrrrr...troll käristas ette, hästimõõdetud sõrmenipsuga tulistasin reielekleepunud ligase lehejäänused ootepaviljoni seinale ning astusin avatud uksest sisse. momentaalselt manasin näkku kurbseksika richard gereliku pedenaeratuse, naaldusin lõdva elegantsiga selle kuradi metallist kinnihoidmistoika külge ning skaneerisin pooltühja trolli sisu...<br />...blämba raisko...pooltühja trolli sisu oli ka pooltühi...jälle miskid igivanad ja deformeerunud 35+ mutid. eino ma saan täitsa aru, miks nad trolliga sõidavad - kui ma nende mees oleks, ega ma ka ei lubaks neid autosse, võibolla ainult siis kui miski lohvakas mahtuniversaal oleks, et saaks nad suukorvistatult taha konkusse panna...<br />ühesõnaga, troll sisaldas täpselt nulli noort rinnakat silmarõõmu, keda oleks saanud sõidu vältel jõllida. blin...no pole hullu, kasutan siis plaan B'd, ehk siis et viskan siruli ning järgmised 20 mintsa naudin erootilisi unenägusid.<br />siva transportisin end vaba istme juurde, monteerisin end selle külge ning võtsin mugava pool-lebava looteasendi, mis jättis nokunnile piisavalt ruumi erekteerumiseks...ja panin silmad plõksti kinni.<br />vaevalt said esimesed stringistatud prinkpersed mu suletud laugudele tekkida, kui tundsin, kuidas kellegi keha mu kõrvaltoolile maandus...<br /><br />persed taandusin kurvakstegeva kiirusega...<br />"bläääääd...huibro...ära jända nüüd...istu rahulikult...blinn...", mõtlesin omatte ning kontsentreerusin uuesti...niii...erekteerunud nippel...nahktrussikud...niii...<br /><br />noblääääd...kõrvalistmel tekkis jälle elu...krt, kui ei oska istuda, siis käi jala...<br /><br />tohuti pingutusega rebisin ülemise silalau lahti ning takseerisin pinginaabrit.<br />mingi pisike naine, krt...pisike aga juba nii vastik.<br />passisin talle altkulmu oma uneseguste silmadega otsa...ta passis vastu.<br /><br />raisk..aga midagi oli nigu valesti. nagu tavaline pisike vastik naine aga midagi on valesti. bljäd...ei meeldi mulle sellised hommikused sudokud raisk...tükk aega uurisin ning kalkuleerisin seda nägu ja kere ja siis äkki...<br />...saabus selgus...<br />raisk...selle pisikese vastikul naisel oli kassipea. nunnu, karvade, vurrude ning urgeliste kõrvadega kassipea...aga millegipärast pisikese vastiku naise küljes.<br />upitasin pea kõrgemale..<br />"eh, oledki selline vä?" küsisin ma<br />kassipea vaatas mulle sügavalt silma ning ütles "miau"<br />"blin, bljäd, ma ei oska kassikeelt...parusski moshno?"<br />"miäuuu" ütles kassipea oma pisikest kere pööritades<br />"fakk, üldse ei joonista eesti keelt, ah?" tonksasin kassile sõrmega nina pihta..."a sa jobu keeleseadusest tead midagi? teen sulle äkki trahvi, sa pisike kassipeaga elukas, või müün su peterburi tsirkusele...ah?"<br />kassipea hakkas kõva häälega nutma...panoraamile teleporteerus miski paks proua, kes pistis hädaldame:<br />"kulge noormees, mida te endast arvate, miks te hirmutate mu tütart nimodi"<br />"oibläd, see värdjas on teie laps? teie mees on miski kass vä? ehehehe, mingi kähriku või faking ruubikukuubikuga ei tahtund last teha vä?"<br /><br />plõks, maandus tundmatu vihmavari mu ninale...ja veelkord...ja veelkord.<br /><br />pisike vastik naine, kes oli seni liikumatult lõuanud, hakkas liigutama ning kassipea transformeerus imelikul kombel tüdrukunäoks, kes nutu vahele pressis:<br />"emme...böäääääääääää....ma....hõkkkk... ei taha seda kassimaski enam...böäääääää...ei taha"<br />"tütreke, ära nuta, kallike...."<br /><br />bljäd...klaarige oma kuradi peretülisid kodus...ärge häirige kaaskodanikke ühistranspordis. keerasin end jälle looteasendisse tagasi ning vajutasin silmad kinni...alt nurgast hakkas paistma stringistatud perse.<br />10 mintsa to go.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2462699184285726181?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-30542263388251188212007-10-09T01:20:00.000-07:002007-10-09T01:22:27.764-07:00täna varaomikulo köögis kerget linnupetet võttes hakkas kapist kostuma ohtrat puhkimist. lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli kahe lesbirosina paaritumishüüetega.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-3054226338825118821?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-60723297585350909112007-10-03T04:55:00.000-07:002007-10-03T05:31:54.637-07:00täna varaomikul kell kolm kakskümmendneli jalutas Dalina linna Amburgeritele NappaSittujate OÜ vanem-kakapildur, kodanik Viirolt Pand, häälekalt oma vasakus reies paikneva puidutööstuse tossavat korstent lutsides, piki Dalina apukoore -ning kohukesekaevanduse piirdeaeda.<br />täiesti ootamatult paiskus piirdeaia tagant välja neljasaja meetri pikkune, maasikatoormoosist ning lumesahast meisterdatud sõrmkübarat kandev emane pelmeen, kes hirmsa undamise saatel hakkas kodanik Viirolt Pandi ninakarvade külge mädand sisalikukopsusid monteerima. selline ohtlik tegevus tulemusena tekkis kodanik V.Pandi vasakus põsekoopas mahe tuuletõmme, milest vastupidiselt kõigile ootustele kasvas välja kolmanda järgu orkaaniks nimega "Slobodan Pisdets", mis rebis talt ära tema näkku kinnitunud abeme ning kolm kõrva. kaks kõrva leiti parajasti möödaminevate purjus ekskavaatorite poolt momentaalselt üles, kuid kolmas on senimaani kadund.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6072329758535090911?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-826231327295076682007-10-02T05:55:00.000-07:002007-10-02T07:52:55.722-07:00massiivne kuullaager....tsekit mässiv on tagasi...<br />et siis selle kuu palgapäev saabus täiesti ootamatult<br />...ehk siis lükkasin järjekordselt parkimisplatsil ostukärusid kokku, poole silmaga passisin jahiretkel olevaid emandaid ning tegin neile himurusest liimendavaid kubemeviibutusi, mille peale suurem osa prouasid kahjuks pea ära pöörasid ning operatiivselt oma hondontsikusse teleporteerusid ning uksenupud närviliselt alla surusid.<br />kaks eksemplari pakatasid sellisest ebamaisest sensuaalsusest, et ma olin sunnitud oma siivsalt paljastatud persega lugupeetud prouade autokapotte, stangesid ning kärukonksu poleerima. kahjuks üks proua omas mingit imelikku pritsimisvahendit, mille tulemusena ma kõigepealt mahukalt pimestusin ning siis silmist ohjeldamatu pisarafontääni välja pritsisin. pisaraloigus püherdades tundsin veel, kuidas neeru -ning kõhupiirkonda maandusid imekauni, tikk-kontsa kängitsetud jala paitused, mis kahjuks paitustena ei tundunud. igaks juhuks hakkasin käpakil eemale komberdama ning kui ühel hetkel karmid puudutused haihtusid ning see asendusid autoukse plõmakaga, kummivilistamise, esistangega mu esihammastes ning seejärel CO'ga mu kopsudes, teadsin, et mu ingel on lahkunud.<br />aeglaselt, kuid rahuldunult veeretsin end parkimiplatsi kärukogumisputkasse, kui äkki läbi pisarate märkasin selle hämaras nurgas kössitavat kuju, kes midagi kiivalt oma kehaga varjates mulle altkulmu otsa jõllitas.<br />ajasin end küünarnukkidele püsit, luristasin ninast väljatolkneva tatikisselli ninna tagasi ning pühkisin silmad puhtaks.<br />kuju passis mind edasi, kuid nüüd juba natuke sõbralikumal viisil..<br />silmad harjusid tasapisi hämaraga ning siis kalkuleerisin lahti, kellega mul tegemist on...<br /><br />nihhuijassssebja, pedekukk, needitud tussu-serv...massiivne üllatus lajatas mulle silma.<br />seal ta kössitaski..minu isiklik PALGAPÄEV!<br />komberdasin talle lähemale, panin käe ta õlale, libistasin reiele..jep..reaalne, käekatsutav, pisike, vväärakas ning haisev...selline nagu ta alati on olnud.<br /><br />"huimando nimel, mida kukke sa siin teed?" pärisin ma<br />"mismateen, mismateen...mis vakind küssid need on, bljäd, näed ju, et istun" vastas palgapäev<br />"raisko..a miks nii vara, ah?"<br />"pisdets on sul vara, bljäd, kui palgapäev satub nädalavahetusele, siis makstakse palk välja sellele eelneval reedel. valus tsort sa ikka oled, tööõigusest ikka sittagi ei tea...? "<br />"aaaaa, sul on point sees" leebusin ma "aga ära nüüd bravuuritse siin, kui pikalt plõksid, siis teen su kohe tsistaks... nagu eelmine kuu. seda me ei taha ju?"<br />"ei" vastas palgapäev ning tõmbus kartlikult kössi...<br />"ära põe, brat" lohutasin mina "seekord proovime paremini läbi saada, võibolla isegi nädalake ringi hängida..."<br />"jah" vastas palgapäev sutsu julgemalt ning ta näole ilmus korraks isegi tilluke naeratus, mis paljastas ta kõdunenud hambarootsud...brrrrrr...väga kole vaatepilt.<br />"bljäd, suu kinni, paaristõugetega, siva" käratasin "a mida sa seal peidad?"<br />"no võtsin siiatulles lahelidrase bocki, õllevorstikesi ning paki tic-tac'i kaasa. need sulle ju meeldivad, mõtlesin, et üllatan sind"<br />"tohoh, sa suudad mind ikka veel üllatada" mu tuju tõusis momentaalselt. kruttisin bockilt korgi maha, kulistasin magurebendava suutäie ning lasin persest välja kõrvulukustava peerumõõga. mnjaaa, kaunilt alanud päev on saanud veel kaunima jätku.<br />"kule brat, a sigarillot ka võtsid?" küsisin palgapäevalt, kes juba üsna julgelt ktelgis ringituias ning kärusid kangutas.<br />palgapäev naeratas laialt, kuid mu kurja pilku silmatas lajatas suu koomale ning kilkas:<br />"jaaaaaaaaaa!"<br />"tavaiks, köhi välja"<br /><br />laks, sekund hiljem oli mul hõõguv sigarillo hambavahel. kiire duubel-klõmakas bocki, siis veel triple-klõmakas ning telgilakke ilmus juba naeratav päike.<br /><br />"kule mees, tegelt me saame ju päris hästi läbi" panin palgapäevale käe tunnustavalt õlale: "võtame veel mõned õlmarid ning siis lähme teeme koos midagi põnevat"<br />"jah" palgapäeva silmad naeratasid mulle siiralt : "lähme teeme, lähme võtame mõned õltsid, siis võibolla isegi parki jalutama ning äkki isegi loomaaeda?"<br />"loomaaeda..." mõtlikult sügasin kukalt..."hmmm...kui loomaaeda, siis loomaaeda" ning avasin oma taskutelefoni kontaktid L'i koha pealt. L nagu litsimajad:<br />"peaasi, et me sealt loomaaiast uuesti tripperit ei saa"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-82623132729507668?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-66845747012790392552007-09-28T07:04:00.000-07:002007-09-28T07:29:09.587-07:00omikul peldikus järjekordset sitalaadungit materialiseerides, märkasin oma suureks ehmatuseks, kuidas läbi kahhelplaatidega polsterdatud seina hakkas sisse imbuma umbes nelisadaviiskümmend grammi kaaluv sensuaalselt luksuv emane küülik, kelle vasak kõrv oli millegipärast asendatud läbipaistva bowlingukuuliga, mille seest kumas läbi baleriiniseelikuga keldrikakand. mainitud kakand vaatas mulle läbi klaaspalli otsa, tegi ulakalt silma ning ütles:<br />"tsau jürks, räägime sutsu"<br />vlommmm...sopistus palli sisse mahukas avavus ning sealt paiskus välja küpsistest kokkukeevitatud redel, mille igal pulgal istusid kuulikindlatest vestides, vanillaninja timbude peadega maksapasteedikonservid, kes oma metalset korpust vägagi sensuaalselt liigutasid.<br />oooookei...<br />lasin siturniku maheda plumpsatusega potti, likvideerisin kakakuubikud pepunni küljest, tirisin püksid...pükse polnud enam..selle asemele oli tekkinud kummipaat, mille põhjas olid kaks auku, millest mu jalad olid läbi pistetud...selge...tõmbasin kummipaadi ülesse ning hoogsalt astusin trepist üles...küülik viibutas oma paremat kõrva ning selle seest ilmus keskmisest tunduvalt suurem 3l purk hapuoblikaid, mida ta koheselt mulle pakkus. operatiivselt toppisin suu täis, patsutasin lenna kuurma näoga pasteeditorbiku perset, mille peale see koledasti kilkama hakkas ning astsun kristallpalli sisse.<br />viuhhhhh...lendas küpsistest redel palli sisse tagasi, vanillapasteedid aga pudenesid peldikupotti, kus nad kurvalt mullitades põhja vajusid.<br />vlommmm...sulgus klaasipalli uks.<br />keldirkakand vaatas mulle malbelt otsa ning küsis:<br />"tunned end mugavalt?"<br />"jah", vastasin mina<br />"tore, jäägu siis nii"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6684574701279039255?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-36959322743171808662007-09-10T03:59:00.000-07:002007-10-02T05:50:13.740-07:00omikul ülesärgates tundsin kohe, et miskit on täiesti teistmoodi...proovisin end selili keerata aga kuidagi ei õnnestunud. miski asi takistas. kiirelt sondeerisin selge, sittagi, siis perset ja...mnjah...paistab kodanik feliks hemorroidipoeg hemorroidovitš on taas külla tulnud. mitte, et mul uute väljakutsete, vanade tuttavate ning persest väljatolknevate juhtmete vastu midagi oleks aga siiski, no oleks võinud ju hoiatada, et ma oleks eile õhtul oma hemorroidikostüümi ning muud abivahendid varakult välja otsinud...nüüd jään veel tööle hiljaks.<br /><br />igatahes, kougin kapisügavustest välja hemorroidipüksid, umbes nagu tavalised aga kanalisatsiooniaugu kohal on suur avavus, reguleeritav.<br />uurin peeglist oma perset, mnjaaaa, mis siis ikka...regullin augu XXL suurusele.<br />proovin.<br />soonib...tugevalt.<br />tirin püksid ära jalast..regullin BL suurusele...ehk siis BarutoLarge .<br />nämmma...tiptop.<br /><br />proovin kõndida...hemorroidi puhul tuleb alati testida, kas saab normaalselt liikuda või tuleb teatud olukordi vältida. teen üsna äkilise pöörde ning hemorroid pühib maha lauapeal seisva vaasi kolme krüsanteemiga..oooook, täna vist ei tasu trolli peale jooksta.<br />testimise tulemusena on maaslohisevast hemorroidist põrandale tekkinud kole märg-ligane rada. sukeldun taas kapisügavusse ning võtan pisikese suusa, mille saab metallist klambritega hemorroidi otsa kinnitada. veidi pusimist ning voilaaaaa.<br />testin uuesti...hinne viis, istu. aga ma ei istu. sest ma ei saa.<br />löön omale otsaette, fakk, peaaegu oleks unustanud...krutin suusa vooliku otsast ära ning kougin kapist suusamäärde potsiku. hoolsalt poleerin ning vahatan suusakese ning monteerin ta tagasi.<br /><br />kiire pilk peeglisse...jah, tipptopp.<br />päev võib alata.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-3695932274317180866?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-48957439901138630922007-09-04T12:33:00.000-07:002007-09-04T12:36:37.166-07:00tõmban seinale risti, kuna tänases blogunnis pole ma kordagi maininud perset või sitta.<br />kui nii edasi läheb, siis hoitke alt Viiralt ja Mozart, ka minust võib kord kirjanik saada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-4895743990113863092?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-76158894722304378722007-09-04T11:57:00.000-07:002007-09-04T12:32:26.504-07:00täna õhtul tabas mind täiesti ootamatult kõikehõlmav tung tegeleda vahelduseks ka millegi intellektuaalsega,.millegi sellisega, mis tekitaksid mu degenereerunud, stagneerunud, pisikeseks-sihvkaks-kokkutõmbunud, sodiks-masturbeeritud ning siledaks-hööveldatud ajus pisikesi progresseeruvaid elektri-surakaid, mis omakorda koonduksid kokku üheks monoliitseks hiidsädemeks - hiidsädemeks, mille vibreeriv jõuväli mu lühinägelikud silmadmunad kõlava paugatusega miljardiks pisikeseks rakutükiks paiskab ning mu kena toatapeedi jäädavalt ära rikub; hiidsädemeks, mille terav surakas mul häälepaelad purustab; hiigelsädemeks, mis momentaalselt aurustab mu vereringluses ringituuritava vedeliku ning mille eest ma postuumselt võidan kõikvõimalikud nobeli preemiad.<br /><br />ühesõnaga...tahaks end rebida rutiinsest, nüristuvas igapäevasahmimisest ning leida tõde ning seejärel kuulutada seda kogu maalilma.<br /><br />ühesõna...nobedasti trükin firefoxi <a href="http://www.delfi.ee/">www.delfi.ee</a>, klikin esimesel ettejuhtuval teema ning kirjutan kommentaarilahtrisse:<br />"sa oled ikka taitssa sitapea...naaahhhu, annaks sulle monuga louksi, pedekukk".<br />loen kommentaari uuesti läbi.<br />krimpsutan kulmu, ning parandan:<br />"sa oled ikka taitssa sitapea...naaahhhu, annaks sulle monuga louksi, ignorantne homoseksuaal".<br />rahuldunult klikin nuppu "Avalda kommentaar"<br />kommentaar ilmub.<br />heldinult loen selle üle...jah, nii on. nii peab.<br /><br />klikin backi. kuni leht, laeb veerin uuesti ning uuesti oma kommentaari. raisk, nii hea, nii tabav.<br />esileht renderdub ekraanile.<br />väljakutsuvalt vaatan teemasid...<br />...tundub, et tuleb pikk ning viljakas öö.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-7615889472230437872?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-81436978320656679982007-08-31T12:15:00.000-07:002007-08-31T12:28:10.980-07:00jopakolla..noh...<br />vahel on lihtsalt siuke sitt päev, et kõik kipub persse minema. ja seda üldse mitte ilukirjanduslikus, aino 'vaking' perviku stiili, vaid selle sõna otsese mõttes.<br /><br />1. omikul trollis istusin perset pidi nätsus sisse<br />2. jalgsi trollipeatusest tööpoole purjetades sukeldusid viikarid nii sügavale perseprakku, et pidin lähedalolevast võsast pisikese puutoki otsima, et neid sealt välja kaevandada<br />3. sööklas virutas mingi pisike tatt kahvli otse mu suurde kanjonisse.<br />4. enne kojuminekut tekkis mul tugev köhahoog, mille tulemusena tekkis mu keres tugev alarõhk, mis imes perse kaudu sisse mu kaks kolleegi, praktikandi, ühe nahkdiivani ning paki kõrsikuid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-8143697832065667998?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-42541621966475379002007-08-31T05:00:00.000-07:002007-08-31T12:35:01.146-07:00raisk, peldik on ikka väga hea koht...selline vaikne, valge, puhas, lõhnav...mulle meenutab isegi veidi taevast...mitte et ma seal oleks olnud aga noh, apstraktselt või midagi sellist.<br />igahates, umbes pool mintsa tagasi just saabusin peldiku jahedate, rahustavate seina vahelt tagasi ja hakkan kohe-kohe jälle ostuvankreid kokku kärutama...ja õhtul..mnjaaa<br /><br />enne seda miski vaking mazdakuuestunud kõhn huugoposstoltsekabaana räusanud ja vilisenud, et miks ma kärudega ringipõristades ta autopeeglit muljusin...mul sai siiber, vabastasin suure plärina saatel ühe galantse peeru, vaatasin tsurbannile murelikult otsa, tegin virila näo pähe ja masseerisin kõtut ning teleportisin ennast kibekähku peltasse. need valged seinad, vaikselt solisev vesi, jahe pott perset paitamas...need kuidagi rahustavad maha ja annavad jõudu edasisteks katsumusteks.<br />mõnus. ajasin tunked maha, trussaanovid ka ja seadistasin perse piinliku täpsusega poti kasutajaliidesele. prill-laua jahe pind süstis minusse maailmarahu, mõtted selgusid, tühjad emotsioonid kadusid.<br />...mnjaaa...elul on siiski jumet.<br /><br />kiuks...toks, toks, toks...kiuks, plumps...hmmm... kõrvalapartmenti tekkis elu. kiire kalkull - uniseks peldik, kontsad. ainuke naisemoodi organism, kes siin elutseb ja kontsertodega ringi tuuseldab on kolmanda kassa Pille. selgepilt..<br /><br />Pille mulle meeldib, kuid ta tundus täna kuidagi kurb, tujust ära...aga kus näed laita, seal mine ja aita. see kehtib 100% minu kohta...alati aitan. isegi kui ei küsita. alati aitan<br /><br />...igatahes...masseerin sutsu kõhtu, pingutan spetsiaalse valemi alusel tuharalihaseid ning lõikurlihast, masseerin veel veidi kõhtu ja lajatan persest välja kõrvulukustava paugatuse. umbes et kui ma oleks peeretajast käruoperaatori asemel hoopis maailmameister Gerd Kanter, siis minu peeretuse ekvivalent kettehaites oleks umbes 97 meetrit. ühesõnaga massiivne kärgatus...<br /><br />kõrvalboks jääb vait, kuid siis kostub armsat itsitamist, mis kasvab üle naerulaginaks. naerukõõksatuste vahelt kostub küsimus "...kõõõõõks...ihihihiiiii...kule...kõõõks..Jüri, sina vä...kõõõõõks?"<br /><br />endamisi vaikselt muheledes vastan: "jah, mina".<br />tundub, et täna lõpuks näkkas.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-4254162196647537900?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-28098505238145899062007-08-31T04:55:00.000-07:002007-08-31T05:00:01.711-07:00jessssbosss, tsekit mässsiv...vastupidiselt arvukate klientide arvamusele minu elulõngakese enneaegse lõppemise või lõpetamise kohta, vastupidiselt erinevate ülemuste ähvardustele kubemekarvapidi elupuuotsa poomise ning napalmiga surnukspõlemise kohta ning vastupidiselt igasuguste muude eluorganismide positiivsele häälestusele minu tööskillide suhtes, lõpetasin ma täna, 31sel augustil, edukalt oma teise kuu santehniku assistendina. ehk siis ühesõnaga sitarookija käeproteesina.<br />see kõik tähendab, et iga moment peaks mu nokkija taskufoni tungima seebipanga sms-kviitung, mis teatab, et minu kontole on üle kantud järjekordne alampalk...millest on maha lahutatud kuu alguses väljavõetud avanss a 2000 eegensi...millest on maha lahutatud 234.55 torutangide eest, mis kogemata lasnamäel pasamagistraali poetasin...millest on maha lahutatud söestunud töötunkede maksumus 360.00 kulli... millest on maha lahtutatud ...blabla<br /><br />resümeerides, kohekohe peaks saabuma teade 45 krooni ning 25 sendi õnnelikust randumist paradiisisaarele nimega "Minu pangakonto".<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2809850523814589906?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-16868242462571801432007-08-30T13:31:00.000-07:002007-08-31T05:16:32.841-07:00vaevalt sain omikul silmad lahti monteerida, kui mu ninasõõrmeisse astus sisse sitahais...ja mitte selline pikantne, mida tööjuures peldikus mõnuledes vaikselt susinaga õhku paiskad ning mis küll haiseb aga siiski saladuslikku veetlust omab, vaid ebamaiselt terav ja robustne gaas, mille usa võib vabalt massihävitusrelvaks kuulutada ning mingi vaking mariinid mulle rõdult sisse teleportida.<br />toppisin tekinurgaga ühe ninasõõrme kinni ning vaikse sisinaga imesin õhku sisse...suuga ei julgenud, kuna sellel värgil on kindlasti mingi räme maitse, mis arvatavasti ei meenuta maitsvat trühvlit või porgandimahla...<br />brrrrr...see sitahais oli niivõrd robustne, et blokeerisin mõlemad ninasõõrmed. vattafakkk, ei no mida kukepoisi nokut, kust see küll tuleb...ahhh? prille ei julgend voodi eest võtta, kuna sel juhul võinuks staatiline elekter tekkida ning seejärel oleks plahvatus üsna kindel. noja püsti ka ei tohi vist tõusta, kuna see asi võib naha ära sõõvitada.<br />eino, mis siis ikka, mängime miss sherlock marple'it...silmad kissis monitoorisin kõigepealt aknad üle..null..kõik olid kenasti kinni, nii...uks, kah kinni. normaalne peldik tavaliselt ikka uputab ning haiseb, kuid läbi sellise konstruktsiooniga vineerist spetsiaal-siseukse ei tohiks see siiski tungida..pilk libises üle vastasseina. seinakontaktid paistsid puhtad, mingid sitta ei paistnud sealt olnud läbipressinud...<br />vaikselt hakkas mulle koitma kooohutav tõsiasi...rabasin teki ära ja...ja esimene asi, mis linapeal silma hakkas oli puusade juures hakkav pruunikas triip, suunaga ülespoole. triip oli selline imelik, jättis mulje tema looja intelligentsest iseloomust. nagu oleks sitt persest välja vupsanud ning siis minema roomanud, ise justkui oma jälgede üle piinlikust tundes ning pidevalt püüdes neid minimeerida. vaikselt ketrasin pead mööda kakajutti ülespoole ja voilaaaaaa, seal ta oli.<br />jah, minu kõrval, pooleldi padja peal, pooleldi voodis lebas üks eksklusiivsemaid junne. ausalt öeldes oli see eksemplar lausa monumentaalsete mõõtmetega, umbes sarnaste dimensioonidega võivad olla ka nigeeria näljas lapsed. seda jurakat ei tohiks isegi junniks kutsuda, sobilikum oleks olnud näiteks kang, ookeaniauriku pollaritross, mike emalai käsivars, venno loosaar...see oli nii eriline sitt, et ma lausa naaldusin selle poole ning vaatasin seda fekaalteost lähemalt. pruunikalt niiskelt pinnalt oli näha minu varju, pinna alt paistsid poolseeditud porganditükk ning tikutops, veidi eemal olid kaka kehha tunginud sihvkakoor ning pooleliitrine kokapudel. automaatselt tituleerisin selle Lembituks...sest ta tundus niivõrd jõuline ning ürgne.<br />murelikult kompasin ma oma tagumikku..kui selline auroora sealt nüüd läbi purjetas, siis goodbye sulgurlihase toonus ning tere tulemast täiskasvanute pampersid...<br />keerasin ennast, et maast prille võtta, kui äkki kostusid bassihääl, mis ütles: "no poiss, said ka end nüüd maast lahti...ma juba siin pool tunnikes tsillin..." viuhhh, keerasin äsjaprillistatud pea uks poole, akna poole....misasja?<br />"ära keeruta, sheff" kostus vasakult.<br />keerasin pead ja...ja nojahh ühesõnaga.<br />Lembit oli kerge totaalse transformatsiooni läbi teinud. kaks pisikest musta silmatera vaatasid mulle kollaste kulmude, tundusid banaanikoorest tehtud, alt targalt otsa.<br />"ära pabla, sheff, kõik on OK" teatas Lembit lõbusalt ning tema naeratus paljastas suure suu ning sihvkakoortest hambad, hambumusega 5+.<br />vaikselt kouksin voodi alt poolese lauaka...kruttisin lahti ning installeersin mahuka lonksu.<br />"Sheff, äkki pakub siis mulle ka juba, kuidagi paha maik on suus?"<br />mis seal siis ikka. Lembit võttis ka tubli puraka ning nõjatus mugavalt padajale.<br />"Vakk, raisk, päris hea klõmm. nüüd võiks miskid naised sebida"<br />vaikselt noogutades nõustusin temaga. tundus, et olin omale hingesugulase leidnud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-1686824246257180143?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-8787950502115069242007-08-30T00:42:00.000-07:002007-08-30T00:43:28.957-07:00Jätkuvalt Leedu rahvavabariigis seigeldes akkas Siualiai kesklinnas silma oogsalt omale porgandeid ninnatoppiv pisike mees, kelle vasaku jala asemel kasvas iiglaslik diiselküttel sõitev ookeaniaurik, mille korstnast libises välja kortsus kummikuid. Kuna parasjagu lendles üle linna subtroopiline kakiv limonaadipudel, mille tulemusena oli tänav muutunud mu suvistele plähvidele läbimatuks, otsustasin kasutada kummikuid. See aga üldse ei meeldinud mainitud pisikesele mehele, kuigi kummikute unnik oli imeliselt suur, ning silmipimestavalt uilates kooris ta oma vasaku nimetissõrmelt naha maha ning üritas sellega mu valgeid drussikuid ära määrida. Õnneks möödus parasjagu tubli militsioneer, kes kvalifitseeris selle paha tegevuse uligaansuseks ning sooritas sellepeale enesetapu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-878795050211506924?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-15906217361229997912007-08-30T00:41:00.000-07:002007-08-30T00:46:26.106-07:00Kell neliteist kakskümmend kolm sattusin ma Kaunase kaunitel tänavatel ekseldes iigelsuure tomatitaime juurde, millse esimene ning viieteistkümnes oks olid kogemata ära blondeeritud ning muude oste peal jalutasid käsikäes imetilluke seitsmesajajalgne jalgpallipump ning noor, haubitsat kandev biseksuaalne emane kukk. Mainitud isikud patseerisid seal kuni keskkööni, kui äkki muutusid nad täieste ootamatult titaanist kahvliks, kes imekiirelt möödalendava kirsasaapa külge ennas kleepis. Tänu mitmekesistele teadmistele sotsioloogiast ning ansambel Kukerpillide eduloost, teadsin ma momentaalselt, et tegemist on müütilise Leedu nabalõksuga, millega vene salaluure tavakodanike nabu röövib, et neid siis kuu peal piima andma panna. Kuna mul on tai-chi's neljas järk, siis oogsa reiekarva vibutusega peenestasin ohtliku nabalõksu. Seda histoorilist akti pealnäinud modellikooli kasvandkud tõid kuuldavale kõrvulukustava rõõmuhõiske, sest nad kõik olid langenud nabalõksu ohvriks ning seejärel paaritusin nendega mitme kuu vältel.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-1590621736122999791?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-85381499732560508892007-08-30T00:40:00.001-07:002007-08-30T00:46:03.637-07:00Kolmaba õhta kell kuus neliteist ning kuus sekundit jooksin ma parasjagi irmsa kiirusega mööda Dalina linna Piirita teed, ise samal ajal kardulakoortest moodustatud roosipõõsakujulit segumasinat oma nokamütsile kinnitades. Ühtäkki aga keeres mulle vasakult ette seksikalt nurruv ning panaaninahast pükse kandev firma "Aff ning kuus treimasinat" kohupiimakaevur. Oogsalt oma vasakut reit vibutades akkas ta oma pealakke kinnitatuid betoonposti abil möödaminevaid mootorsõidukeid merre lükkama. Kahjuks möödus parasjagu ka oolikalt puhtakspestud kiirabimobiil, mille katusele oli kolme kanamuna abil kinnitatud ohtlik neegripealik, kelle vasakust suurest varbast lekkis teele pärlmutrist mullivanne, mis on aga äärmiselt metsikud loomad, kes kohupiimakaevuri lihtsalt pooleks närisid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-8538149973256050889?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-61841720941967507742007-08-30T00:36:00.000-07:002007-08-30T00:45:33.579-07:00Eila omikul akkasin ma juba varakult ülesse ärkama. Selle põhjuseks oli see, et magamisase positsioneerus Leedu Klaipeda rajooni Afivabriku kuuendal korrusel asuvas imetillukeses, kohupiimast voolitud joonlaua sees ning seetöttu pidi ta omikupoole operatiivselt neljasaja tünni kookospähklite abil lõhatama. Oogsalt hüplesin joonalaua pealt maha kui läbi vasak tagumine sein akkas imelikult ohkima ning sealt voolas läbi kergelt affi meenutav nugis, kes ilisemal detailsemalt uurimisel liigitus oopis emaseks moosikukliks, kes oli ohtralt tagaotsiv.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-6184172094196750774?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-27519672592694042382007-08-30T00:35:00.001-07:002007-08-30T00:44:56.668-07:00Viisteist sekundit enne kella kolme neljaba omikul kukkus Kukkelsiblikute Pepukarvauurimise Keskkkomisjoni liikme ärra Kühvo Kammelja ninast välja keskmisest suurem pulmavalssi tantsiv poolsuitsuvorst, kelle ainsaks riietusesemeks oli vaikselt vibreeriv affinahk. Lugupeetud ärra Kühvot tabas ootamatu erutus ning ta üritas poolsuitsuvorsti kahe taffli Kalevi sokolaadiga oma kemmergusse meelitada, et siis mainitud suitsuvorsti amoraalselt ära kasutada. Kahjuks aga ilmus ärra Kühvo Kammelja kabineti kodanik Müks Posto, kes eriti kõlava äälega joodeldama akkas ning taskust kibekiiresti köhiva maksakastme aaras ja suitsuvorsti sellega kokku määris, mille tulemusena suitsuvorst muundus tänavasõidukõlbulikuks Jawa mootorrattaks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-2751967259269404238?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8783480252863546014.post-15557619262466671922007-08-29T23:37:00.000-07:002007-08-31T05:18:24.714-07:00letitagune mutt passib mulle kerge irvega otsa ning lükkab blanketi minupoole..."noormees vist ei pannud tähele, et esimesele väljale tuleb kirjutada eesnimi ning siis perenimi, mitte vastupidi? ah, mis?"<br />jõuliselt paugub ta edasi "palun võtke uus blankett ning täitke uuesti!". väga jõuliselt mõjuvad ka ta suust lenduvad tatipritsmed, mis minu hoolikalt täidetud paberile maanduvad ning seal usinasti laiali valguma hakkavad.<br />tahaks midagi paha öelda..vaimusilmas kujutan juba ette kuidas mu valgesse botasesse kängitsetud jalg sujuvalt läbi õhu vuhiseb ning mahlaka plõksatusega proua hambumuse operatiivselt ümber disainib....nojah<br />reaalsuses muidugi midagi sellist ei juhtu...jalalöögid pole mu kerge ülekaalu tõttu enam valik number üks, kuid poksitrennist tuttav kombinatsioon vasaksirge-vasaksirge-kehapete paremale-jõuline paremhaak töötab laitmatult.<br />letitagune mutt teeb kokkudes efektse poolkaare ning potsatab külili. lömmis ninast lekib äsjarenoveeritud laminaatpõrandale verd.<br />märkan ta rinnal nimesilti.."Teid teenindab JUTA S."<br /><br />ronin üle leti, võtan Juta pinalist vildika ning korrigeerin:<br />"Teid teenindas JUTA S."<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8783480252863546014-1555761926246667192?l=pilvepanaan.blogspot.com' alt='' /></div>Rabarberhttp://www.blogger.com/profile/08388403630633827340noreply@blogger.com0